Saksa valitsuse moodustamise eelkõnelustel jõuti kokkuleppele
Saksa kantsleri Angela Merkeli konservatiivne blokk ja Sotsiaaldemokraatlik Partei (SPD) jõudsid reedel valitsuse moodustamise eelkõnelustel kokkuleppele dokumendis, mille pinnalt tahetakse alustada koalitsioonikõnelusi, ütlesid poolte esindajad.
Kõnelusi pidasid Kristlik-Demokraatliku Liidu (CDU) ja Kristlik-Sotsiaalse Liidu (CSU) blokk ning SPD. Kõneluste viimane voor algas neljapäeval ning kestis üle 24 tunni.
CDU kõnelustemeeskonna liige parlamendisaadik Julia Klöckner riputas reedel Twitterisse pildi dokumendi kaanest. "Neil 28 leheküljel on palju töötunde, tõsist kauplemist ja kujundamist," ütles ta.
CSU poliitik Dorothee Bär pani Twitterisse pildi leppe kaanest pisut enne kella 10 ja ütles: "Veel üsna soe."
SPD juhatus kiitis reedel valitsuse moodustamise eelleppe heaks. SPD ütles avalduses, et erakonna 45-liikmeline juhatus andis suure häälteenamusega heakskiidu ametlike koalitsiooniläbirääkimiste alustamisele.
Uue valitsuse programmi kavale peavad heakskiidu andma ka 600 SPD delegaati 21. jaanuaril parteikongressil ning seejärel rohkem kui 400 000 tavaliiget.
Kui koalitsioonis kokkuleppele ei jõuta, jääb Merkelil valida vähemusvalitsuse ja uute valimiste vahel.
Üheks teravamaks vaidluskohaks läbirääkimistel oli sisseränne. AFP andmetel leppisid koalitsioonipartnerid kokku, et Saksamaa on valmis võtma aastas vastu umbes 200 000 pagulast.
Lisaks leppisid nad Reutersi teatel kokku, et tuhat inimest kuus võib liituda oma peredega, kes elavad pagulastena Saksamaal. Perede taasühinemine oleks lubatud ainult abielude puhul, mis on sõlmitud enne migrantide põgenemist. Samuti juhul, kui asjaosalised pole pannud toime kuritegusid, pole ohtlikud ja kui pagulastel pole lootust lähiajal kodumaale naasta.
Tugevam euroala ja investeeringud teadusse
Koalitsioon ütles, et soovib tihedas koostöös Prantsusmaaga jätkusuutlikult tugevdada ja reformida euroala, et ühisraha suudaks üleilmseid kriise paremini üle elada.
Osapooled ütlesid, et nad ei taha sulgeda ühtegi peatükki Euroopa Liidu ja Türgi liitumiskõnelustes, aga ei taha avada ka uusi peatükke, võttes arvesse sealset olukorda demokraatia ja inimõigustega.
Töödokumendis, mis võib veel muutuda, lubatakse kodanikele kümne miljardi euro jagu maksukergendust kolme aasta jooksul. Samal ajal soovib koalitsioon investeerida neli miljardit eurot sotsiaalmajade arendusse ja 5,95 miljardit eurot digiarengusse, haridusse ja teadusse.
Kokkulepe sisaldab lubadust mitte eksportida relvi riikidesse, mis on sõjas Jeemeniga: ilmselt puudutab see eelkõige Saudi Araabiat, kes on suur Saksa relvade ostja.
Dokumendis seisab ka, et koalitsioon soovib aastal 2030 saada 65 protsenti energiast taastuvallikatest
Toimetaja: Anette Parksepp
Allikas: AFP-BNS, ERR