Politoloog: Saksamaa koalitsioon võib viia kahekiiruselise Euroopani ({{commentsTotal}})

Saksamaa liidukantsler Angela Merkel 14. detsembril Brüsselis.
Saksamaa liidukantsler Angela Merkel 14. detsembril Brüsselis. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Seekordsed Saksamaa koalitsioonikõnelused panevad tavapärasest enam rõhku Euroopa Liidu poliitikale, eelkõige euroala reformidele, mida ajaleht Financial Times nimetab suisa radikaalseks.

Lehe sõnul soovib Saksamaa anda Euroopa integratsioonile tugevaima tõuke peale Maastrichti lepet veerandsajand tagasi. Kui tavaliselt on Saksa koalitsioonilepete viited Euroopa Liidule olnud üldsõnalised ja deklaratiivsed, siis seekord ulatuvad lubadused euroala reformimisest koos Prantsusmaa presidendi Emannuel Macroniga kuni valmisolekuni suurendada Euroopa Liidu eelarvet suurema Saksamaa panusega.

Koalitsioonipartnerid soovivad suurendada euroala eelarvet eelkõige selleks, et rahastada makromajanduslikku stabiliseerimist, sotsiaalset ühtlustumist ja struktuurseid reforme.

Koalitsioonileppe esimese versiooni järgi on osapooled andnud järele Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri soovile liigutada n-ö päästev vihmavari, Euroopa stabiilsusmehhanism (ESM) Euroopa Liidu eelarve alla, mitte jätta seda liikmesriikide juhtida, nagu seni.

See lüke märgib lehe hinnangul põhimõtteliselt muutust Merkeli mõtteviisis, mis on nihkunud valitsustevaheliselt koostöölt suurema Euroopa Liidu integratsiooni poole. ESMi nihutamisele Komisjoni tiiva alla on kindlalt vastu seisnud Saksamaa eelmine rahandusminister Wolfgang Schäuble, kuid paistab, et see positsioon on muutunud.

Integratsiooni paistab koalitsioonilepe tõesti tagant tõukavat, kuid kas tegu on ikka põhimõttelise muutusega? Saksamaalt pärit Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi nooremteadur Thomas Linsenmaier leiab, et pigem on tegu tegutsemis-, mitte mõttemuutusega.

"Nad (Saksa koalitsioonipoliitikud — toim.) polnud ka varem tingimata riikideüleste lahenduste vastu, aga nad nägid, et olemasolev institutsionaalne ülesehitus ja aluslepingud ei luba just kõige efektiivsemalt reageerida, nii et nad pidid seda tegema väljaspool aluslepinguid. Nüüd, kui nad saavad süsteemi reformida ja saavad luua korraliku raamistiku, siis nad saavad anda ka ametlikult Euroopa Liidule riikideüleselt rohkem võimu või ülesandeid," arutles Linsenmaier.

Teadur tõdes, et isegi Saksamaal ei toeta kõik poliitilised jõud suuremat Euroopa Liidu integratsiooni ja juhtohjade ulatamist Komisjonile, mistõttu võib eeldada, et integratsiooniteel ootab Saksamaad ja Prantsusmaad palju vastuhoope euroskeptilistelt jõududelt eesotsas Poola ja Ungariga.

Euroopa on esikohal

Linsenmaier rõhutas, et praegu käsitletav Saksa koalitsioonilepe on veel väga toores ja mitteformaalne. Enne ametlike koalitsiooniläbirääkimiste alustamist peavad sotsiaaldemokraadid andma umbes nädala pärast heakskiidu sõlmitud eelkokkuleppele, peale mida algavad alles päris läbirääkimised. Seetõttu on tema sõnul praegu veel liiga vara midagi Euroopa Liidu tuleviku kohta järeldada, liiatigi on tegu vaid Saksamaa positsiooniga, mida ei saa automaatselt tõlgendada Euroopa Liidu ametlikuks tulevikunägemuseks.

Linsenmaier rõhutas aga, et tegu on kõige euroopameelsema koalitsiooniga, mis on Saksamaal võimalik. Tema sõnul on omamoodi tähelepanuväärne seegi, et Euroopa Liitu puudutav on esialgse koalitsioonileppe kõige esimene peatükk, pealkirjaga "Uus murrang Euroopale" (Ein neuer Aufbruch für Europa). "See võib öelda midagi Euroopa tähtsusest selle koalitsiooni jaoks, aga see võib ka öelda midagi selle koalitsiooni dünaamika kohta: täpsemalt, et Euroopa on üks vähestest suurtest projektidest, milles nad suudavad üldse kokku leppida," arutles teadur.

Kõige selgemini on Linsenmaieri sõnul praeguses kokkuleppes visandatud euroala reformi, mis näeb ette ka Saksamaa suurema rahalise panuse. Kusjuures, see panus on pandud koalitsioonileppesse kirja niimoodi, et see võib tähendada nii "euroala eelarvet", nagu soovib Macron, aga võib tähendada ka üleüldist Euroopa Liidu eelarvet.

Võimalik tee kahekiiruselise Euroopa suunas

Teaduri sõnul tunnistavad eurotsooni reformi vajadust Euroopa Liidus ilmselt kõik, kuid keegi ei tea veel täpselt, kuidas seda peaks tegema. Eesootavates aruteludes näeb Linsenmaier mitut võimalikku konfliktiohtu.

Kui euroalas hakatakse Saksamaa ja Prantsusmaa soovil tegema reforme, aitama järele majanduslikes raskustes liikmesriike ja ühtlustama sotsiaalvaldkonda, jäävad neist muutustest kõrvale riigid, kes ei kasuta ühisrahana eurot. See viiks omakorda kahekiiruselise Euroopani, mis on olnud terav vaidlusküsimus juba kaua aega, leiab ta.

Linsenmaier märkis aga, et kui Saksamaa kristlikud demokraadid ja sotsiaaldemokraadid suudaksid euroala ümberehitamise visioonis omavahel kokku leppida, võiks see konsensuse leidmisel olla n-ö mustandiks või juhiseks tervele EL-ile, kuna ühendab kaks erimeelset leeri. "CDU on rohkem rahandusdistsipliini poolel ja sotsiaaldemokraadid kõnelevad suurema solidaarsuse ja investeeringute eest." Nii võiks aidata Saksamaa lahendus ühtlasi tervet Euroopa Liitu, leiab teadur.

Ühtsem sotsiaalpoliitika

Sakslaste esialgne ja toores kokkulepe näeb ette ka Euroopa Parlamendi tugevdamise, et muuta euroala valitsemine demokraatlikumaks. Saksamaa erakonnad on selles asjas eri meelt Macroniga, kes soovib luua eraldi euroala parlamendi.

See-eest toetab Saksamaa Prantsusmaa selget plaani tugevdada anti-dumpingu poliitikat ja kehtestada minimaalne ettevõtte tulumaksu määr terves Euroopa Liidus.

Linsenmaier rõhutas, et ka Euroopa-ülene miinimumpalk ja maksupoliitika on uus mõttesuund, millega Saksa sotsiaaldemokraadid on otsustanud reguleerida seni EL-i pädevusest välja jäänud sotsiaalvaldkonda, niisiis võib ka sealt oodata põnevaid vaidlusi.



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: