11. septembri terrorirünnakud toimusid rohkem kui 16 aastat tagasi ning esimest korda pärast seda kinnitab ametisolev USA kaitseminister riigikaitsestrateegias, et terrorismivastane võitlus ei ole enam esimene prioriteet. Pigem peab USA sammu pidama teiste suurriikidega, vahendas "Välisilm".

"Meie konkurentsivõime on langenud igas sõjapidamisvaldkonnas - õhus, maal, merel, kosmoses ning küberruumis - ning see jätkab langust," märkis Mattis strateegia tutvustamisel.

"Pärast külma sõja lõppu oli maailma suurvõimude vahel vähem võistlemist või konfliktivõimalus oli väiksem. See on nüüd muutunud ning me oleme läinud tagasi suurvõimude võistluse juurde. See ei tähenda ilmtingimata konflikti, lihtsalt suuremat konkurentsi," kommenteeris mõttekoja Atlantic Council analüütik John Watts.

USA uues julgeolekustrateegias on konkreetselt välja toodud kaks riiki, keda tuleks jälgida - Venemaa ja Hiina. Wattsi sõnul on näha, et mõlemad riigid on võtnud rahvusvahelises suhtluses suurema rolli ning seda viisil, mis võib minna vastuollu USA eesmärkidega maailmas. Watts tõi näiteks Hiina territoriaalsed nõudmised Lõuna-Hiina meres ning Venemaa tegevuse Krimmis, Ida-Ukrainas ja Lõuna-Osseetias.

Samas on Wattsi arvates keeruline öelda, kuidas saaks USA end rahvusvahelisel areenil veel rohkem esile tõsta.

"Mõned ütlevad, et USA oleks pidanud Süüria sõda rohkem ennetama ning president Obama suutmatus kehtesta punast joont oli teatud mõttes pretsedent. Rahvusvaheline reaktsioon Malaisia reisilennuki allatulistamisele Ukrainas on teine näide, kus rahvusvaheline kogukond oleks pidanud ehk palju jõulisemalt oma agendat looma ning eesmärke järgima, mitte lihtsalt olukorraga nõustuma," rääkis Watts.

Teise olulise punktina tõi Mattis julgeolekustrateegias välja, et USA peab valmistuma sõjaks. Endise USA Euroopa maavägede ülema, nüüdse Euroopa poliitikaanalüüsi keskuse juhi kindralleitnant Ben Hodgesi sõnul tähendab see eelkõige ikkagi heidutuse suurendamist.

"Kõige parem viis tagamaks, et sõda ei tule, on näidata, et sa oled valmis võitlema ning oled selles osas väga selge, läbipaistev. Nõnda ei tee tõenäoliselt mitte ükski võimalik vastane seda kohutavat valearvestust ning ei mõtle, et me ei ole ettevalmistunud või pühendunud või me ei hooli eriti millestki," selgitas Hodges.

See on tema sõnul põhjus, miks USA on toonud Euroopasse varustust ning teinud liitlastega rohkem õppuseid. Samuti rõõmustab Hodges, et julgeolekustrateegias rõhutatakse, et heade suhete hoidmine liitlastega ning pühendumine NATO-le on väga oluline.

Samas kutsub Mattis strateegias USA Euroopa liitlasi julgeolekusse rohkem panustama.

"Meil ei ole sellist võimekust, et teha kogu maailmas kõike üksi, aga isegi kui meil oleks, siis vaatamata sellele on palju tõhusam, kui seda koormat on võimalik teiste riikidega jagada, et saavutada strateegiline edu, mida soovib mitu riiki," sõnas Hodges.

John Watts ei usu, et uus julgeolekustrateegia võiks kuidagi oluliselt USA liitlasi mõjutada, kuid toob siiski välja ühe olulise muudatuse - varem oli USA jaoks oluline, et nad suudaksid korraga pidada kaht konventsionaalset sõda, nüüd aga leitakse, et ühe konventsionaalse sõja ajal peab riik olema võimeline teist heidutusega ära hoidma.

"See näitab, et teatud kohtades plaanitakse võimekust ja valmisolekut vähendada ning tagasi tõmmata ka USA kohustust maailmas tegutseda, aga mida see tegelikult tähendab jõustruktuuridele - kui palju ühikuid kuhugi on paigutatud -, ei ole selge. Tõenäoliselt on ebatõenäoline, et see mõjutab kuidagi oluliselt vägesid, mis juba on Euroopasse paigutatud," arutles analüütik.

Ben Hodgesi arvates suureneb aga tõenäoliselt tulevikus Euroopa Liidu ja NATO koostöö, eriti seoses vägede kiire liigutamisega riikide vahel.

"Eesti kindlasti võidaks sellest, kui liitlased suudaksid kiiresti Eestisse jõuda. Piiride ületamine, arenenud taristu - see kõik on oluline osa heidutusest," märkis Hodges.

Muu hulgas rõhutas Mattis strateegias ka kübervõimekuse suurendamise olulisust.