Eesti elanikud toetavad naiste vabatahtlikku ajateenistust
79 protsenti Eesti elanikest leiab, et naistel peaks olema võimalus läbida ajateenistus vabatahtlikult.
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teisipäeval avalikustatud raportist "Naised Eesti kaitseväes" selgub, et kohustuslikku ajateenistust naistele toetas Eesti elanikest kolm protsenti ning 16 protsenti leidis, et naised ei peaks üldse ajateenistust läbima. Raport tugineb kaitseministeeriumi mullu tellitud küsitlusele.
Kaitseväe enda sees ehk tegevteenistujate seas oli toetus naiste vabatahtlikule ajateenistusele kahe protsendi võrra väiksem kui ühiskonnas – 77 protsenti. Selline küsitlustulemus aga ei tulene mitte tegevteenistujate vastuseisust naiste ajateenistusele, vaid sellest, et tegevteenistujate seas on oluliselt suurem poolehoid naiste kohuslikule ajateenistusele - nii arvas 17 protsenti.
Uuringus esitati vastajatele ka väide, et "naised pole oma olemuselt sõjapidamiseks sobivad". Selle väitega "nõustus täielikult" 19 protsenti ning "pigem nõustus" 31 protsenti. Selle väitega "ei nõustunud" 18 protsenti ning "pigem ei nõustunud" 27 protsenti.
Küsimusele, "kas soovitaksite oma tütrele ajateenistuse läbimist", vastas "kindlasti jah" 39 protsenti ning "pigem jah" 40 protsenti. "Pigem ei" vastas 15 protsenti ja "kindlasti ei" kuus protsenti vastanutest.
Väitele, "kas naiste kohustuslik ajateenistus mõjub positiivselt võrdsele kohtlemisele ühiskonnas" vastas "nõustun täielikult" 15 protsenti ja "pigem nõustun" 34 protsenti. Selle väitega "ei nõustu üldse" 16 protsenti ning "pigem ei nõustu" 28 protsenti elanikest.
39 protsenti vastanutest leidis, et naiste ajateenistus peaks toimuma meestega võrdsel alusel ning 56 protsenti, et eraldi programmi järgi.
Küsimusele, kas alandada nõudmisi naistele ja rakendada sookvoote, vastas 33 protsenti jaatavalt ning 53 protsenti oli selle vastu.
Uuringust ilmnes ka, et kommentaare oma figuuri või välimuse kohta on kaitseväes kuulnud pea pooled (47 protsenti) naissoost vastajatest, meesvastajate seas on sama kogemuse kandjaid 35 protsenti.
Küsides, et kas keegi on tööalases olukorras kaitseväes ilma vajaduseta püüdnud respondenti puudutada või kallistada, vastas jaatavalt 20 protsenti naistest ning 5 protsenti meestest.
Küsimusele, kas keegi on töö juures või seoses tööga kaitseväes teinud ettepaneku seksuaalvahekorda astuda, vastas jaatavalt üheksa protsenti naistest ning kolm protsenti meestest.
Toimetaja: Urmet Kook