"Meenutan, et Eesti nn „Magnitski klausel“ on väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muudatus, mille kuulutas 2016. aasta detsembris inimõiguste aastakonverentsil välja riigipea Kersti Kaljulaid. Antud kontekstis räägime muudatuse rakendamisest, mis on siseministeeriumi pädevuses," ütles välisminister Sven Mikser BNS-ile.  

Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmisega 2016. aastal täiendati seaduse 29. paragrahvi sättega, mis võimaldab keelata välismaalase sisenemine, "kui on andmeid või on põhjendatult alust arvata, et ta on osalenud või aidanud kaasa välisriigis toimunud inimõiguste rikkumisele, mis on endaga kaasa toonud isiku surma, raske tervisekahjustuse, tema alusetu süüdimõistmise kuriteos poliitilistel motiividel või muu raske tagajärje".

"See muudatus otseselt ei kohusta kohaldama niinimetatud Magnitski nimekirjas asuvate isikute suhtes sissesõidukeeldu, kuid annab selleks aluse, mida varem ei olnud," märkis Mikser.  

Seaduses öeldakse, et sissesõidukeelu kohaldamise otsustab "siseministeerium või selleks volitatud siseministeeriumi valitsemisala valitsusasutus põhjendamatu viivituseta".  

Siseministeerium vastas BNS-i palvele teemat kommenteerida viitega siseminister Andres Anvelti sõnadele, mis ta kandis ette eelmise aasta 15. mail riigikogus Erik-Niiles Krossi ja teiste reformierakondlaste esitatud arupärimisele vastates.

Seal ütleb Anvelt, et niinimetatud Magnitski nimekirja kantud isikutele pole sissesõidukeeldu kohaldatud, kuna tema hinnangul saab sissesõidukeeldu rakendada inimeste suhtes, kes võivad ohustada Eesti julgeolekut või avalikku korda.

"Pean ütlema, et siseministeeriumil ja tema valitsemisala asutustel puuduvad praegu tõendid, nagu Magnitski nimekirjas olevad isikud kujutaksid vahetut ohtu Eesti või teiste Euroopa Liidu riikide avalikule korrale või riigi julgeolekule," ütles Anvelt toona riigikogus.

Anvelt viitas samas rahvusvahelise sanktsiooni seadusele, mida tema hinnangul peaks niinimetatud Magnitski nimekirja kantud Vene ametnike suhtes rakendama. "Selliste isikute vastu on vaja rakendada rahvusvahelisi sanktsioone ja selleks on olemas ka rahvusvahelise sanktsiooni seadus. Siin on vaja valitsuse otsust, mille välisministeerium peab tooma ettepanekuna valitsusse," rääkis Anvelt riigikogus arupärimisele vastates.

Selle seisukoha pareeris aga Mikser viitega, et rahvusvahelise sanktsiooni seadust kasutatakse ainult siis, kui Eesti rakendab rahvusvaheliselt kokku lepitud sanktsioone. "Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse alusel kehtestatakse ja rakendatakse Eestis rahvusvahelisi sanktsioone," ütles Mikser BNS-ile.

Sellised piirangud on Eesti kehtestanud näiteks Euroopa Liidus sõlmitud kokkulepete alusel Krimmi annektsiooniga seotud isikute suhtes, aga samuti Birma, Guinea, Zimbabwe, Valgevene, Burundi ja paljude teiste riikide või nende kodanike suhtes. Samuti rakendab Eesti rahvusvahelise sanktsiooni seaduse alusel ÜRO tasemel sätestatud sanktsioone.

Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse avalõigu kohaselt ongi seaduse eesmärk "tagada rahvusvahelise sanktsiooni riigisisene kehtestamine ning viivitusteta ja korrektne rakendamine, et täita rahvusvahelisest õigusest ja Euroopa Liidu õigusest Eestile tulenevaid kohustusi".

Vene jurist Sergei Magnitski paljastas Venemaa siseministeeriumi kõrgete ametnike miljarditesse rubladesse ehk väidevalt kuni 230 miljoni dollarini küündinud maksupettuse. Seepeale esitati 2008. aastal hoopis talle süüdistus maksupettuses ja võeti vahi alla. Magnitski suri 2009. aastal Moskva Butõrka eeluurimisvanglas ravi saamata 37 aasta vanuses pankreatiiti, väidetavalt oli teda enne ka pekstud ja piinatud.

Magnitski hukkumisega seotud Vene ametnikele on sanktsioonid kehtestanud USA, Eesti, Ühendkuningriik ja Kanada. Tänavu 12. jaanuaril kehtestas Leedu sisenemiskeelu 49 Vene kodanikule, keda süüdistatakse inimõigusrikkumistes ja rahapesus niinimetatud Magnitski seaduse alusel ning eelmisel nädalal andis ka Läti võimuliit oma põhimõttelise toetuse parlamendis menetlusse antud Magnitski seaduseelnõule, mis võidakse enne suve ka seimis vastu võtta.