Eelnõu, mis näeb ette sanktsioonide kehtestamise Venemaa ja teiste riikide ametnikele, kes on süüdi inimõigusrikkumistes, kiideti 338-kohalises alamkojas heaks 277 häälega, vastu ei olnud keegi.

Eelnõu liigub nüüd senatisse.

Seadus on seotud Vene juristi Sergei Magnitskiga, kes suri 2009. aastal Moskva vanglas pärast seda, kui oli süüdistanud riigi ametnikke 230 miljoni dollari suuruses maksupettuses.

"Kui eelnõu S-226 senatis vastu võetakse ja saab kuningliku heakskiidu, võimaldab see Kanadal määrata sanktsioonid, kehtestada reisikeeld ja võtta vastutusele rasketes inimõigusrikkumistes ja tõsises korruptsioonis süüdi olevad inimesed," ütles välisminister Chrystia Freeland pärast hääletust.

"See tagab, et Kanada välispoliitika tööriistakast on tõhus ja sobib tänapäeva rahvusvahelise keskkonna vajadusteks. See annab väärtusliku täienduse meie olemasolevatele inimõigus- ja korruptsioonitõrjetööriistadele," lisas minister.

Vene välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova ütles kolmapäeval uudisteagentuurile Interfax, et "Kanada võimude Vene-vastased sammud ei jää adekvaatse vastuseta".

Kanada suhted Venemaaga olid jahedad juba enne alamkoja otsust. Ottawa on hukka mõistnud Krimmi annekteerimise ja kehtestas koos teiste lääneriikidega selle eest Venemaale sanktsioonid.

USA kongress võttis 2012. aasta lõpus vastu niinimetatud Magnitski seaduse, mis kannab musta nimekirja inimõiguste rikkumistega seotud Venemaa ametnikke. Moskva vastas sellele omapoolse seadusega, mis keelab muu hulgas ameeriklastel Venemaalt orbusid lapsendada.