Leedu keelas Magnitski seaduse alusel 49 Vene kodaniku sisenemise ({{commentsTotal}})

Vene opositsiooni rinnamärgid Sergei Magnitski pildiga.
Vene opositsiooni rinnamärgid Sergei Magnitski pildiga. Autor/allikas: TASS/Scanpix

Leedu siseminister Eimutis Misiūnas kehtestas reedel sisenemiskeelu 49 Vene kodanikule, keda süüdistatakse inimõigusrikkumistes ja rahapesus niinimetatud Magnitski seaduse alusel.

"Minister on allkirjastanud määruse, millega keelatakse Leetu sisenemine 49 inimesele vastavalt välisministeeriumi ettepanekule ja vastu võetud seadusele," ütles Leedu siseministeeriumi esindaja Karolis Vaitkevičius.

Must nimekiri tugineb novembris seimis heakskiidu saanud ja 1. jaanuaril jõustunud niinimetatud Magnitski seadusele, mille alusel saab kehtestada sanktsioone Vene ametnikele, kes on süüdi Venemaa võimuesindajate suuremahulist korruptsiooni paljastanud Sergei Magnitski surmas.

Siseminister on andnud korralduse nimekiri avalikustada.

Magnitski paljastas Vene siseministeeriumi kõrgete ametnike miljarditesse rubladesse ehk väidevalt kuni 230 miljoni dollarini küündinud maksupettuse. Seepeale esitati 2008. aastal hoopis talle süüdistus maksupettuses ja võeti vahi alla. Magnitski suri 2009. aastal Moskva Butõrka eeluurimisvanglas ravi saamata 37 aasta vanuses pankreatiiti, väidetavalt oli teda enne ka pekstud ja piinatud.

Magnitski hukkumisega seotud Vene ametnikele on sanktsioonid kehtestanud USA, Eesti, Ühendkuningriik ja Kanada.

Eesti siseministeerium on teatanud, et hoolimata riigikogus vastu võetud seadusmuudatusest ei hakka Eesti koostama sissesõidupiirangute niinimetatud Magnitski nimekirja, vaid hindab iga juhtumit eraldi.

Leedu nõndanimetatud Magnitski nimekiri koostati pärast läbirääkimisi välispartneritega, sõnas Leedu välisministeeriumi pressiesindaja Rasa Jakilaitienė. Mõne nimekirjas oleva isiku suhtes Leetu sissesõidukeeld juba kehtib.

Allikas: BNS



PIKK INTERVJUU
Toomas Sildam ja Artur Talvik
Talvik ei välista Kaljuranna, Tarandi, Lukase liitumist

Artur Talvik: kui jääd väga pikalt opositsiooni, siis muutud vinguviiuliksTalvik ei välista Kaljuranna, Tarandi, Lukase liitumist

Väljenditeks, mida ta ohtralt ja rõhutatud halvakspanuga kasutab, on poliitiline toiduahel ja kartellierakonnad. Olles valimiskünnise lähedal või tiba allpoolgi, lubab ta oma kodupartei tõsta järgmisel aastal mõjukaks valitsuserakonnaks. Intervjuu Toomas Sildamile annab Vabaerakonna esimees Artur Talvik.

ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: