Suur ülevaade "Suud puhtaks" eel: kus asub Eesti Euroopa sünnituskaardil? ({{commentsTotal}})

Euroopa Liidu haridusministrite perepildi kõige väiksem osaline oli Mailis Repsi pisitütar Charlotte.
Euroopa Liidu haridusministrite perepildi kõige väiksem osaline oli Mailis Repsi pisitütar Charlotte. Autor/allikas: Arno Mikkor/EU2017EE

Eesti inimarengu aruanne on andnud riigile selleks sajandiks viis rahvastikuprognoosi, millest vaid ühe korral suudaks Eesti oma praegust rahvaarvu hoida ja pisut isegi tõsta — selleks on vaja segu suurest sisserändest ja kõrgest sündimusest. Vaatame statistiliselt otsa neist teisele.

Kolmapäeva õhtul tuleb "Suud puhtaks" saates arutlusele, kuidas sünniks rohkem lapsi, et Eesti Vabariik võiks tähistada ka 200. sünnipäeva. Vaatame saate eel, kus asub Eesti võrreldes teiste Euroopa riikide sündimusega.

Eesti väheneva rahvastikuga rinda pistmiseks on riigikogus moodustatud rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjon, mis tuleb märtsi alguses välja rahvastikupoliitika põhialuste dokumendiga.

Komisjoni juht Siret Kotka-Repinski ütles, et dokument vaatab rahvastikukriisi mitme nurga alt, alates sündimusest, vananemisest ja tervisest kuni regionaalpoliitika ja kultuuriruumini. Suurt rõhku paneb dokument hargmaisusele ehk sellele, kuidas hoida sidet väliseestlastega.

Mõned lahendused pakub dokument välja ka sündimuse toetamiseks, olgugi et Kotka-Repinski sõnul on perepoliitika üks paremini arendatud valdkondi Eestis, võrreldes näiteks rände või tervisepoliitikaga. Näiteks on riigikogulase sõnul Eesti vanemahüvitise süsteem ülejäänud Euroopaga võrreldes väga hea.

"Inimestel on täna keskmiselt üks kuni kaks last, aga kui nende käest küsida, mitu last nad tegelikult sooviksid, siis nad soovivad reeglina kaht või kolme last. Alusdokument peakski leidma motivatsiooni, et inimesed ei sünnitaks üht või kaht last, vaid sünnitaksid kaks või kolm," selgitas ta praegust olukorda.

Dokumendis nähakse lahendustena paremat töö- ja pereelu ühitamist, isade rolli tähtsustamist, millega on riik juba alustanud, ning lasteaia- ja hoiukohtade ehk tugivõrgustiku parandamist. "Ja millega ei ole Eestis üldse tegeletud, aga mis on meie komisjonis mitu korda välja tulnud, et vanemad seda tegelikult vajaksid, on erinevad nõustamis- ja teraapiasüsteemid — need on kõik veel puudulikud või välja arendamata," lisas Kotka-Repinski.

Kodunõustajad õpetavad juhtmeid ja keemiat paigutama

"Ma toon ühe lihtsa näite: kuna mul on endal pisikene laps, siis kui me räägime lastest ja väikelaste õnnetustest, siis me oleme tegelikult Euroopas number üks, kus toimub kõige rohkem õnnetusi väikelastega. Need põhilised õnnetused on tegelikult tekkinud hooletusest, näiteks kukkumine või põletused või keemiaga ümber käimine," loetles ta.

Praegu töötatakse Kotka-Repinski sõnul välja süsteemi, kus päästjad või tervisetöötajad hakkaksid käima inimeste kodudes või andma muudmoodi nõu, kuidas lastega kodudes käia ümber näiteks juhtmetega või kui kõrgele asetada kodukeemia.

"Või kui laps neelab tõesti alla pesumasina kapsli, siis mida teha," jätkas ta. "Samas, kui laps on juba suurem ja tekivad mingid suhtlemise probleemid, erimeelsused vanematega, siis ka selleks oleks vaja nõustamissüsteem välja arendada. Meil on nõustaja juures käimine tihti seotud eelarvamustega, aga mujal maailmas on see tegelikult väga tavapärane, et kui peres on probleem, siis minnakse nõustaja juurde ja saadakse sealt head praktilist nõu, kuidas suhteid inimeste vahel parandada."

Sündimusega rahvaarvu ei kasvata

Neist meetmetest hoolimata tõdeb Kotka-Repinski, et Eesti rahvaarvu pole võimalik üksnes sündimuse abil kasvatada ning pigem peab olema eesmärk säilitada rahvaarvu praegusel tasemel. "Kui me prognoose ja lihtsat statistikat vaatame, siis ega see väga positiivne ole. Aastaks 2035 on näha, et sündimiste arv jääb 12 000 piirimaile, aga positiivne külg võiks olla see, et elanike keskmiselt elatud aastate arv pikeneb: teisisõnu võiks öelda, et ehk ei tule nii kuhjaga surmasid peale, aga see vahe jääb ikka -3000 kuni -4000," selgitas ta.

Seega tuleb sündimust vaadata ikka käsikäes rändega. Riigikogu probleemkomisjon paneb erilist rõhku tagasirändele ning uute sisserändajate ühiskonda seostamisele, et nad tahaksid Eestis elada.

"Vaja on kaht asja, et inimesed Eestist ära ei läheks." nimetas Kotka-Repinski. "Esiteks peab majanduskasv kasvama ehk palkadevaheline ebavõrdsus peab vähenema. Ja punkt kaks: maakondadevaheline ebavõrdsus peab vähenema. Kui me praegu midagi ei tee, siis aastaks 2035 jääb piltlikult öeldes järele ainult kaks maakonda: Harjumaa ja Tartumaa." Probleemkomisjoni juhi sõnul tuleb selle trendi peatamiseks kaaluda erinevaid maksusoodustusi ja ümber mõtestada palgapoliitika.

"Suud puhtaks" arutleb sündimuse üle 14. veebruari õhtul kell 20.45 ja 21.40. Kaasa saab rääkida Twitteris, kasutades teemaviidet #suudpuhtaks ning ERRi uudisteportaali õhtuses otseblogis ja selle avatud kommentaariumis.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: