Tsahkna: Eesti suur eesmärk olgu kaks miljonit eesti keelt kõnelevat inimest ({{commentsTotal}})

Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Margus Tsahkna esitas täna erakonna visioonikokkutulekul ”Isamaa 2.0” Eesti järgmise suure eesmärgina kaks miljonit end eestlaseks pidavat, eesti keelt kõnelevat või eesti majanduse heaks töötavat  inimest.

„Eestil on aeg suuremaks kasvada. Tahame ilma pagulaspaanikasse sattumata esitada üheks suureks eesmärgiks end eestlasteks pidavate inimeste hulga maailmas – või Eesti majanduse heaks maailmas töötavate inimeste hulga – tõstmise kahe miljonini,“ ütles Tsahkna.

Erakonna esimehe sõnul on selleks vaja enesekindlust ning arusaama, kes või mis on eestlane.

„Meil peab aga olema plaan, mis võtab arvesse, keda me oleme valmis eestlaseks pidama, kes on valmis eestlane olema, keda ja kui palju me saame ja suudame eestlaseks kasvatada.“
 
Tsahkna sõnul määras ”Isamaa 1.0” ehk Isamaaliidu 1992. aasta programm poliitilised sihid majanduses, riigikaitses, EL ja NATO liikmelisuse, mis on olnud aluseks Eesti tänasele edule. ”Isamaa 2.0” peab andma Eestile uued sihid ja suure eesmärgi.

Iive prioriteediks

Tsahkna ütles, et see tähendab iibe seadmist Eesti prioriteediks koos kõige selle juurde kuuluvaga.

„Meie tähelepanu keskmes peavad olema pered. On avalik saladus, et nii eesti mehed kui ka naised unistavad perest, kus on rohkem kui kaks last. Ometigi sünnib oluliselt vähem,“ ütles Tsahkna, lisades, et iibeprobleemi lahendus on kolmanda lapse poliitika ning pered vajavad kindlustunnet, et oma unistused ellu viia.

„Juba ”Isamaa 1.0” programmis oli oluline lubadus isade kohta, kuidas nende rolli tuleb pere juures väärtustada. Nii emade kui ka isade tasakaalus pere- ja tööelu üleskutsed peavad saama lõpuks reaalselt teoks.“

Etnosest rahvuseks
 
IRL-i esimees rõhutas, et aeg on etnosest kasvada kultuuriliseks ja poliitiliseks rahvuseks – erinevalt etnosest on rahvusel arusaam kokkukuuluvustundest, väärtustest, tahe koos olla ning midagi ühiselt teha.

„Kuigi ühine keel teeb selle kujunemise hõlpsamaks, ei välista erinev emakeel või usk seda – kui vaid tahe on olemas,“ ütles ta.
 
„Maailmas käib võistlus ressursside pärast, millest olulisim on inimene. Eestist peab saama tõmbepunkt inimestele, unistustele ning nende teostamise võimalikkusele. See eeldab meis endis valmisolekut väljakutsetele vastu astuda - ühelt poolt nõuab see avatust, teisalt endaks jäämist ning omapära säilitamist – teiste nägu minnes poleks me enam kellelegi huvitavad,“ ütles Tsahkna.

Raha pole riigil, vaid maksumaksjal
 
Majandusest kõneldes pidas Tsahkna majandusliku mahajäämuse põhjuseks seda, et meie ettevõtted ei ole valmis keerukaks rahvusvaheliseks äriks.

„Rahvusvaheliste turgude mõistmine ning oskus seal tegutseda on väljakutse. Me peame muutma ühiskonna sotsialistlikku arusaama sellest, mis on riigi raha. Riigil ei ole raha. On maksumaksja raha, mis tuleb ettevõtjate poolt loodud väärtuse ja töökohtade maksustamisest ning riik jagab seda ümber,“ ütles ta.

„Kas meil on julgust vahetada paradigmat ning võtta eesmärgiks, et Eesti majanduse jaoks töötaks 2 miljonit inimest üle maailma? Territoorium ei saa olla meie ettevõtjatele piir, vaid suund peab olema globaalseks muutumisele. Riigi ülesanne on anda tuge ja luua keskkond selleks, et meie ettevõtjatel oleks ligipääs odavale kapitalile,“ ütles Tsahkna.

Rändes valitsegu kesktee
 
Erakonna esimehe sõnu tõstatab kahe miljoni eestlase eesmärk kindlasti küsimuse sisserände kohta. Ta nimetas praegu Euroopas toimuvat kultuuride konfliktiks, millele lahenduste pakkumine on konservatiivsete erakondade ülesanne.

„Tänane probleem nii Eestis kui ka Euroopas on konflikt totaalse liberaalsuse ja populistliku radikaalsuse vahel. See on eemale tõrjunud terve mõistuse ning tegelike lahenduste ellu viimise. Meie ülesanne on sõnastada nende ahel ja neist sõltumata kindel kesktee, mis on edasiviiv, lahendusi pakkuv ja vastutusele toetuv tee,“ ütles Tsahkna.

„Abivajajaid tuleb aidata, kuid Euroopa elustandard ei ole inimõigus, mida peab kõigile võimaldama. Rändekriisile tuleb panna piir. Roomas Rooma kombed, on vana ütlus ja selle sisu peab kehtima.“

Avatud rahvuslus
 
Tsahkna kinnitas, et Eesti vanima erakonna järeltulijana hoiab Isamaa kindlat, rahvuslik alalhoidlikku liini, kaldumata sellest paremale või vasakule. „See on hooliv aga mitte hoolitsev konservatism, mis usub inimeste vabadusse teha vabalt valikuid ja nende eest vastutada. See on avatud rahvuslus, mis on enesekindel ja endasse uskuv, mitte hirmunud ning endasse väljasuremiseni sulguv.“
 
Isamaa ja Res Publica Liit korraldab täna Kultuurikatlas tulevikku vaatava visioonikokkutuleku, kus üle 400 erakonna liikme ja arvamusliidri arutab Eesti ja eestluse jaoks olulisi küsimusi ning sõnastab sihte järgmiseks 25-30 aastaks. Paneeldiskussioonides arutavad Eesti tuleviku üle teiste seas Mihhail Lotman, Mati Heidmets, Vahur Mikita, Kersti Kaljulaid ja Priit Alamäe.
 
Visiooniüritus on avalöögiks aruteludele, kuhu kaasatakse kogu erakond. Erakonna eestseisus moodustas valdkondade poliitika nõukojad, mis koguvad ideed kokku ja süstematiseerivad. Mõttetalgud kulmineeruvad mai lõpus erakonna suurkoguga, kus arutatakse läbi esile kerkinud ideed ning kinnitatakse programm.

Toimetaja: Rain Kooli



uudised
Teadlased määrasid muu hulgas Maltravieso koopamaalingute vanuse.

Professor: neandertallaste 150 aastat kestnud diskrimineerimine on lõppenud

Neandertallased joonistasid Hispaania koopaseintele käejälgi, kolmnurki ja loomi ning mõistsid sümbolismi vähemalt 20 000 aastat enne nüüdisinimeste Euroopasse saabumist. Uued leiud kinnitavad üheselt, et ennast ei suutnud läbi kunsti väljendada ainult praegu elavate inimeste otsesed esivanemad.

ERR-i kirjutusvõistlus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: