Neljapäeval avaldas ERR Turu-uuringute AS-i erakondade reitingud, mis erinesid Postimehes 27. jaanuaril avaldatud Kantar Emori erakonnaseire tulemustest. Kõige suurem erinevus oli kolme suurema toetusega erakonna – Reformierakonna, Keskerakonna ja EKRE – reitingutes, summaarne erinevus oli ligikaudu 20 protsenti.

Emor ei mõõda üksikkandidaatide toetust, Turu-uuringud aga mõõdavad koos erakondadega toetust üksikkandidaadile. Erinevused Kantar Emori ja Turu-uuringute vastusevariantide nimekirjas tähendavad erinevaid tulemusi. Selle aasta jaanuaris oli Turu-uuringute küsitluses üksikkandidaadi eelistajate osakaal 11 protsenti, sama suur oli neljandal kohal oleva SDE reiting.

Meie Kantar Emoris ei kasuta erakonnaseires üksikkandidaadi vastusevarianti. See on meie teadlik valik, et meie uuringutulemused oleksid paremini võrreldavad riigikogu valimistega, kus üksikkandidaatide summaarne osakaal viimastel riigikogu valimistel oli vaid 0,2 protsenti.

Erinev vastajate kõnetamise viis

Meie Emoris oleme viimase kahe aasta jooksul kaasajastanud oma andmekogumise metoodikat. Oleme liikunud samm-sammult koduintervjuudelt kombineeritud andmekogumiseni ja sealt alates 2016. aasta algusest vaid veebiintervjuudeni. Meie jaoks oli see hästi läbikaalutud samm, inimeste eluviis ja -laad on muutunud ja koduintervjuudes ei jõudnud me enam nooremate ja aktiivsema elutempoga inimesteni, need inimesed jäid kodus toimuvatest uuringutest välja. Kui koduintervjuusid üldse teha, siis peaks neid kindlasti kombineerima kas veebiintervjuudega või telefoniküsitlusega, et oleksid hõlmatud ka muidu raskesti kõnetatavad sihtrühmad. Turu-uuringute reitingu-uuringus kasutatakse klassikalist näost näkku koduintervjuude meetodit.

Turu-uuringute AS-i valimil vanuse ülempiiri ei ole, see on 18+. Meie Emoris kasutame erakonnaseires nii 18+ valimit kui ka 18–74 valimit. Me teame oma analüüsidest ja aastatepikkusest kogemusest, milline on vanuserühma 75+ mõju reitingutele, see on alla ühe protsendi. Kui vaadata erakonnaseire tulemusi aasta kokkuvõttena (üle 10 000 vastaja) 18–74-aastaste ja 18+ vanuse vahel, siis maksimaalne erinevus on olnud alla ühe protsendi.

Võib väga pikalt diskuteerida metoodika üle teoreetilisel pinnal, kusjuures probleemid võivad seisneda tegelikult ilusa teoreetilise mudeli reaalses rakendatavuses või rakendamistavades. Kõige kindlamaks võimaluseks kontrollida kasutatava metoodika adekvaatsust on siiski võrrelda valimiseelseid uuringuid valimiste tegelike tulemustega.

Üldiselt on valimiseelsete uuringute kvaliteedi üheks näitajaks uuringu ja tegeliku tulemuste summaarne erinevus. Kantar Emori 2017. aasta kohalike valimiste eelse uuringu tulemused olid kogu Eestis väga lähedased tegelikele valimistulemustele, erinevused olid statistiliste usalduspiiride raames.

 Uuringute metoodikast üldiselt

Arengud tehnoloogias ja muutused inimeste elustiilis on toonud kaasa muutused uuringutööstuses. Inimestega on võimalik kontakteeruda uksele koputamise ja telefoni kõrval nii veebis kui ka nutiseadmete abil. Koputuste kaudu ei pruugi jõuda inimeseni, kes töötab kõikjal ja kogu aeg. Viimaste aastate kogemused näitavad inimeste üha suuremat eelistust vastata küsitlustele veebis, kus nad saavad ise vabalt valida aja ning koha, kus ja millal vastata. Ajakasutuse muutus on muutnud ka soovitud sihtrühma kuuluvate inimeste püüdmise ja tabamise kunsti ning ka esindusliku valimiga tehtavate uuringute võimalusi.

Kui paarkümmend aastat olid veebiintervjuud marginaalse osakaaluga, siis viimase viie aasta jooksul on muutunud kaasaegne meetod üha loomulikumaks ja enim kasutatuks – inimesed vastavad meelsamini seal, kus nad veedavad üha suurema osa aktiivsest päevast. Ajaliselt ei pruugi see enam üldse tähendada tööpäeva, vaid see aktiivne aeg võib olla hoopis hiline õhtutund.

Võrreldes paarikümne aasta taguse perioodiga on inimeste elustiil teistsugune. Paljud tegevused, mis traditsiooniliselt on toimunud näost näkku, on kolinud veebi. Tuttavate ja sõpradega suhtlemine toimub peaasjalikult veebis, ka meelelahutust ja uudiseid otsitakse pigem internetist kui televisioonist.

Kui vaadata valimiseelseid küsitlusi paljudes Euroopa riikides, nagu Inglismaal, Prantsusmaal, Saksamaal, Taanis, Soomes, Poolas, Rootsis, Tšehhis, Leedus ja Lätis viimaste aastate jooksul, siis üle 80 protsendi neis kasutati veebiintervjuusid kas ainumeetodina või siis kombineerituna telefoniküsitlustega, näost näkku küsitluste osakaal on langenud alla 10 protsendi. Selle aasta kevadel ja varasuvel Prantsusmaal tehtud presidendi ja parlamendi valimiste eelsed uuringud võimaldasid väga täpselt prognoosida tegelikke valimistulemusi.

Vaid väiksemates Kesk- ja Ida-Euroopa riikides kasutatakse peale veebi- ja telefoniküsitluste ka traditsioonilist näost näkku meetodit. Neid riike iseloomustab tavaliselt ka madalam nutiseadmete ja interneti kasutus. E-riik Eesti sammub aga julgelt esirinnas – e-uuringutega.