Kivirähk: Emori reitinguandmed pädevad vaid alla 74-aastaste e-valimistel ({{commentsTotal}})

Juhan Kivirähk
Juhan Kivirähk Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Valimiseelistusi puudutavaid Kantar Emori küsitlustulemusi võib pidada representatiivseks juhul, kui järgmistel riigikogu valimistel saaks valija hääletada üksnes e-hääletusel ning üle 74-aastased kodanikud jäetaks ilma valimisõiguseta, kirjutab Turu-uuringute AS uuringujuht Juhan Kivirähk.

Nädal pärast seda, kui uuringufirma Kantar Emor oli esitlenud oma küsitlustulemusi erakondade toetuse kohta (mis valitsuskoalitsiooni kriitikute rõõmuks näitasid Reformierakonna enneolematult kõrget ja Keskerakonna enneolematult madalat reitingut) mõjuvad Turu-uuringute AS jaanuarikuised andmed avalikkusele ootamatult kainestavalt.

Tõsi – neid, kes on juba harjunud teadmisega, et Reformierakonna reiting on tõusnud taevastesse kõrgustesse, on keeruline tagasi maa peale tuua teadmisega, et Keskerakonna ja Reformierakonna toetus jaanuaris võrdsustus.

Ometi näitas küsitlus, et jaanuaris toetas Keskerakonda 27% ja Reformierakonda 26% valimiseelistuse avaldanud vastajatest. See tähendab, et Keskerakonna toetus oli võrreldes detsembriga kahe protsendi võrra langenud ja Reformierakonna oma sama palju kasvanud. Meenutagem, et Kantar Emori küsitluse põhjal oli Reformierakonnal jaanuaris toetajaid 34% Keskerakonna 21% vastu.

EKRE ja sotsiaaldemokraatide toetusprotsendid püsisid eelmise aasta lõpu tasemel: vastavalt 12% ja 11%. 

Küsitlusperioodi sisse jäi skandaal Urmas Reinsalu väljaütlemistega kanakarja ja naistevastase vägivalla kohta ning talle umbusalduse avaldamise katse riigikogus – küllap tõi eelkõige just see kaasa IRL-i reitingu languse kaheksalt protsendilt viiele. Vabaerakonda ja rohelisi toetas võrdselt neli protsenti valimiseelistusega vastajatest.

Kasvanud oli nende valijate osakaal, kes annaksid oma hääle üksikkandidaadile – seda teeks 11 protsenti oma eelistust väljendanutest. Rääkides toetusest üksikkandidaatidele ei pea valijad tõenäoliselt silmas selliseid üksiküritajaid nagu olid eelmistel riigikogu valimistel näiteks Svetlana Ivnitskaja või Jaak Vackermann. Eesti kõige tuntum üksikkandidaat on kahtlemata kahtedel eurovalimistel ilma teinud Indrek Tarand. Kuuldavasti on Tarand kaalumas europarlamendist kodusesse poliitikasse sukeldumist, kuid üksikkandidaadina riigikogu valimistel üles astumine võiks kujuneda riskantseks isegi temale. Ent kui mõnel erakonnal õnnestuks Tarand oma nimekirja kandideerima meelitada, võiks see partei loota üsna tõhusat häältelisa. 

Ka valitsuskoalitsiooni ja riigikogu opositsioonierakondade summaarse toetuse proportsioonid olid Turu-uuringute AS küsitlustulemuste põhjal märksa tasakaalustatumad kui näitas Kantar Emori küsitlus. Valitsuskoalitsiooni toetab kokku 43 protsenti, opositsioonis olevaid Reformierakonda, EKRE-t ja Vabaerakonda 42 protsenti valijaist. Emoril oli see suhe koalitsiooni 37% opositsiooni 57% vastu.

Seega näitasid ka Turu-uuringute AS küsitlustulemused valitsuskoalitsiooni populaarsuse langust, mille tõi kaasa nii Keskerakonnale kui ka Isamaa ja Res Publica Liidule antud toetuse kahanemine. Arvestades sellega, et kogu jaanuari täitis on meediat pahameel tulumaksu arvutamise uue korra ja valitsuse aktsiisipoliitika üle, võib langust pidada isegi väikeseks.

Kantar Emori ja Turu-uuringute küsitlustulemuste erinevuste põhjusi on ERR-i portaalis juba päris põhjalikult tutvustatud: erinev küsitluse läbiviimise meetod (juhuvalim kogu kodanikkonnast Turu-uuringutel versus valimi moodustamine vastajate veebipaneeli baasil Emoris), erinevad vanusepiirid (Emor ei küsitle 74 eluaastast vanemaid kodanikke), vastajatele valikuks pakutavad erinevad kategooriad (Turu-uuringute küsitluses saab oma hääle anda ka üksikkandidaadi poolt).

Tahaksin siinkohal juhtida tähelepanu veel ühele asjaolule, miks peab Turu-uuringute AS traditsioonilise juhuvalimi kasutamist oluliseks.

Sotsioloogilise juhuvalimi põhireegel on, et kõigil üldkogumisse kuuluvatel isikutel peab olema võrdne tõenäosus valimisse sattuda. Aadressipõhise juhuvalimi korral on see tingimus täidetud, eelnevalt värvatud veebipaneeli puhul mitte: meil ei ole sellist üldist andmebaasi, kust oleks võimalik moodustada valimit kõigi kodanike meiliaadressidest.

Mind on õpetatud usaldusväärseks pidama selliseid uuringuandmeid, mida on võimalik verifitseerida, mille tõesust saab kontrollida. Igal soovijal on võimalik moodustada küsitlusvalim samade reeglite alusel nagu seda teeb Turu-uuringute AS ja kui küsitlus viiakse läbi samal ajal ja sama küsimustiku alusel, peaks ta saama ka samasugused tulemused (muidugi statistilise vea piires).

Kantar Emori küsitlust sellisel viisil üle kontrollida ei saa, sest nende vastajate paneelile ei ole teistel juurdepääsu. Võib ju väita, et paneel on esinduslik mudel kodanikkonnast (seal on vajalikul hulgal nii mehi kui ka naisi, erinevaid vanusegruppe jne), kuid selle baasil moodustatud küsitlusvalim esindab ikkagi vaid seda paneeli ennast, mitte kodanikkonda tervikuna. Pealgi jätab Kantar Emor millegipärast valijaskonnast välja 74 eluaastast vanemad inimesed, keda on valijate hulgas üle kümne protsendi ja kes on tegelikult üks aktiivsematest valijagruppidest.

Nii võibki Kantar Emori küsitlustulemusi pidada valimiseelistuste suhtes representatiivseks juhul, kui järgmistel riigikogu valimistel saaks valija hääletada üksnes e-hääletusel ning üle 74 aastased kodanikud jäetaks ilma valimisõiguseta. •

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

Toimetaja: Rain Kooli



Tiit Ojasoo

Tiit Ojasoo 104 kirjast: rünnati ka neid, kes ei ole üldse milleski süüdi

Eesti vabariigi kontsertlavastuse üks lavastajatest Tiit Ojasoo märkis Äripäeva raadio saates "Persoon", et 104 kiri kindlasti mõjutas lavastuse ettevalmistusprotsessi ja tegelikult mõjutas ka täiesti süütuid inimesi. Sealhulgas tema ja Ene-Liis Semperi lapsi, mistõttu tõstatas Ojasoo küsimuse, et kas see kiri nende allkirjadega üldse täitis oma loodetud eesmärki.

ERR-i kirjutusvõistlus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: