Aivar Hiio ja Johanna Rodima: riik vajab vastutuste reformi

Eesti avalikus sektoris jäävad uuendused toppama, sest vastutuste piirid ei lange enam probleemi piiridega kokku. Ühel asutusel on raha, teisel otsustusõigus ja kolmandal ülesanne tulemuseni jõuda. Ka asutuse sees ei jõua tihti otsustusõigus alati nendeni, kellelt oodatakse tulemust, kirjutavad Aivar Hiio ja Johanna Rodima.
OECD tegi hiljuti Eesti innovatsioonivõimekuse hinnangu, milles ligi tuhande teenistuja vastused näitavad korduvaid süsteemseid takistusi. Samu valukohti näeme oma töös riigikantselei innovatsioonitiimis.
Innovatsioonifondist on rahastatud erinevaid uuendusi riigi agentide baastaristust kuni droonlaevade ja ohuteavituse süsteemide uuendamise ning vaimse tervise astmelise abi katsetamiseni.
Alates innovatsioonifondi loomisest 2023. aastal on fondi poole pöördunud ligikaudu 500 riigiametnikku ja esitatud umbes sada projekti ideekavandit. Pooled neist on saanud toetuse ja näeme igapäevaselt, kuidas projektimeeskonnad tegutsevad. See kogemus toob selgelt esile mustrid, mida allpool kirjeldame.
Riik kui korporatsioon
Kujutage ette eraettevõttest korporatsiooni, mille juhid või finantsosakond ei usalda ettevõtte allüksuseid tegema investeeringuid, toetudes omaenda valukohtadele ja ekspertiisile. Samuti ei ole ühegi selle organisatsiooni allüksuse juhi eesmärgiks seatud ettevõtte kui terviku finantshuvide eest seismine, mistahes suuremahulisi oste ja investeeringuid nad teevad. Ühtlasi muutuvad üha segasemaks piirid, kes mille eest lõplikult vastutab.
Kujutate ette, milline on selle ettevõtte tulevik? Riigi olukord on hetkel selle kujuteldava korporatsiooniga üsna sarnane.
Keerulises eelarveolukorras keskendub tähelepanu sageli sellele, kust kulusid kärpida või kuidas riigi tulusid suurendada. Sama oluline on küsida, kui tõhusalt me olemasolevaid ressursse kasutame. Vajame seetõttu sisulisi muudatusi riigi toimimises ja mõjusamat juhtimissüsteemi.
Me ei saa tõendatult väita, et parem juhtimine muudaks maksutõusud tarbetuks või kõik kokkuhoiukohad on otsas. Viimaseid tuleb ikka ja alati otsida.
Parandusettepanekud
OECD uuring kirjeldab riigi innovatsioonivõimekuse raportis palju olulisi ettepanekuid ja seda kinnitab ka meie kogemus. Toome artiklis välja kolm, mis kriitilisemaid probleeme lahendaks.
Uuendusteks garanteeritud eelarve 3–4 aastat
OECD kirjeldab, kuidas eelarve struktuurne surve piirab Eesti avaliku sektori võimet uuendusi läbi viia. Kui asutus eeldab, et iga saavutatud kokkuhoid tähendab järgmisel aastal väiksemat eelarvet, on ka kõige tulihingelisematel ja ennastsalgavamatel juhtidel vähe põhjust riskida töökorralduse muutmisega.
Iga säästetud euro ei tähenda automaatselt eelarvekärbet, uuendusi on aga raske kavandada, kui pole kindlust, et nende lõpule viimiseks jagub raha ka järgmisel aastal.
Tegemist on kroonilise juhtimisliku survega, mis kandub lahkuvate eesrindlike inimeste frustratsiooni tõttu edasi kogu organisatsioonile. Tekib rahulolematus nende hulgas, kes näevad probleeme, kuid neil ei ole enam ressurssi olukorda parandada. Juhtide tasandilgi on erandeid ehk neid, kes takistustele vaatamata uuenduste läbiviimiseks pingutavad ja selleks kokkuhoiukohti püüavad leida.
OECD pakub konkreetse lahenduse: kujundada järk-järgult asutuste iga-aastasest säästust asutuste sisesed innovatsioonifondid. Asutus peaks näitama riigikogule ja rahandusministeeriumile fondi kasutamise mõju kolme-nelja aasta jooksul. See peaks olema riigieelarve planeerimise osa. Nii tekiks asutusel põhjus otsida säästu ja kasutada seda järgmisteks sisulisteks parandusteks.
Riigihangete süsteem ei ole suunatud ettevõtete kasvule
2025. aastal oli 35 protsenti valitsemissektori kogukuludest riigihanked, see on üle viie miljardi euro. Iga hanke puhul otsustame lisaks otsesele ostule selle üle, kas hangitava toote või teenuse näol on tegemist riigile kuluga või majanduskasvu soosiva investeeringu ja ettevõtlusvõimalusega. Teisisõnu: milliste lahenduste arendamiseks tekib Eesti ettevõtetel nõudlus, kui esimeseks tellijaks on riik? Riigihangete seaduse muudatustega lihtsustati oluliselt hankeprotsessi, kuid probleeme jagub endiselt.
Kes vastutab selle eest, et hanked oleksid lisaks õiguspärasusele ka majandus- ja innovatsioonipoliitika instrument? Rahandusministeeriumi ja riigi tugiteenuste keskuse riigihangete meeskond on üks kõige professionaalsemad meeskondi avalikus sektoris, kellega artikli autoritel on olnud õnne koostööd teha. Need inimesed hoolivad ning teevad oma tööd ääretu pühendumusega. Püüavad vaatamata süsteemile parandada seda, mis ei toimi. Aga selleks asuvad nad riigihalduses vales kohas.
Riigihangete õigusliku poole reguleerimine on ühe tähtsaima aspektina majandusteema, aga sellekohaste muudatusettepanekute fookusesse toomist on ametlikel kooskõlastusringidel tõrjunud. Peame seda vastutuste reformi vajalikuks osaks, hankepoliitika, ettevõtluskeskkonna arendamine ja hankijate praktiline tugi tuleb ühtse juhtimise alla siduda.
Meie ettepanek on viia riigihankepoliitika kujundamine rahandusministeeriumist majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumisse sarnaselt näiteks Leedule, Hollandile, Horvaatiale ja Soomele.
Samuti peaks kaaluma majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse riigi tugiteenuste keskuse (RTK) hangete meeskonna viimist. Praegu keskendub riigihangete korraldus eelkõige reeglite järgimisele ja riskide vältimisele ning nii jäävad tagaplaanile võimalused kasutada riigihankeid innovatsiooni ja majanduskasvu toetamiseks.
Riigi tugiteenuste keskuse hangete meeskond arvestab oma töös küll ka nende eesmärkidega, kuid neist ei piisa, kui meeskonna tulemuslikkust nende järgi ei hinnata. Riigihangete korraldajatel peab olema nii võimalus kui ka motivatsioon otsida lahendusi, mis annavad lisaks korrektsele hankemenetlusele ka suuremat majanduslikku kasu. See eeldab selgeid eesmärke, mõõdetavaid tulemusi ja valmisolekut võtta põhjendatud riske.
Ümberkorraldus peab andma hankijale konkreetse toe, turuga varakult konsulteerimise, tulemust kirjeldava lähteülesande, kogu kasutusaja kulude hindamise ning põhjendatud arendusriski jagamise. Intellektuaalomandi kokkulepped peavad võimaldama ettevõttel lahendust edasi arendada ja teistel turgudel pakkuda, säilitades riigile vajalikud kasutusõigused.
RTK hanketeenuse üks mõõdik on põhjendatud vaidlustuste osakaal. Eesmärk alla 2 protsendi, tulemus hetkel veel madalam ehk 1,2 protsenti. See on õiguspärasuse seisukohalt asjakohane näitaja, kuid hanke tulemuslikkust tuleb hinnata ka teenuse paranemise, kasutajate ajavõidu ja lahenduse edasise kasutuselevõtu järgi.
Kas hankel osalemine soodustab ettevõtte ekspordivõimekust või tõstab käivet, seda saab hinnata pikema aja jooksul hankepoliitika kui terviku tasandil. Eesti ettevõtete kasvuvõimalusi tuleb luua järjekindlalt avatud konkurentsi ja nõudliku tellimise kaudu.
Kuidas harutada vastutuste sasipundart?
Võime öelda, et paljud ametnikud, kes püüavad iga päev lahendada erinevaid probleeme, on suures frustratsioonis. Tihti on neile antud tegutsemisvaldkond, mille eest vastutada, aga mitte mandaat, et seal muudatusi või vähemalt muudatusettepanekuid teha. Volituste käsipidur on peal ja tossu muudkui tuleb.
Kuidagi liigume siiski edasi. Eelkõige nende inimeste toel ja tahtel, kes vaatamata vastusurvele esitavad näiteks ideid riigikantselei innovatsioonifondi, kui nende enda asutusel vajalikku ressurssi ei ole. Ressursse ja volitusi on kärbitud, arvestamata selle otsuse pikaajalist mõju.
Mida saab igaüks kohe teisiti teha?
Julgustame teenistujaid selgelt sõnastama, mis teid motiveerib. Kui tunnete, et süsteem, milles töötate, sunnib teid tegema vastupidist ehk tegevusi, mis võivad negatiivselt mõjuda Eesti ja Euroopa julgeolekule, majandusele, teenuste kvaliteedile jne, siis öelge selgelt oma juhile, et peame teisiti tegema ning pakkuge oma ideid.
Kolleegid avalikust sektorist, küsige julgelt oma sihtrühmade käest, milliseid probleeme nad näevad, ja seiske selle eest, et need probleemid ei jääks üksnes teie teadmiseks, vaid jõuaksid ka lahendusteni. Seiske selle eest, et oleks selge, millised õigusaktid ja nende alusel osutatavad teenused on teie vastutusel ning millised volitused teil nende parandamiseks on. Nõudke, et see volitus selgeks tehtaks.
Tiimijuhid, vastutage selle eest, et teie meeskonnal oleks ühine eesmärk, ja arutage, milliseid teadmisi selle saavutamiseks vajate. Töötage koos läbi asjakohane teaduskirjandus ning tehke ettepanekuid, kuidas saadud teadmisi asutuse tegevusplaanides ja eelarvetes arvestada. Teie meeskonnas ei pruugi olla kõiki vajalikke teadmisi ja oskusi, et soovitud lahendus tavapärase hanke jaoks piisavalt täpselt kirjeldada. Küll aga oskate koos sõnastada lahendamist vajava probleemi — selles olete tõenäoliselt Eesti parimad eksperdid. Näiteks innovatsioonihankega saate viia turule probleemi, mitte ette kirjeldatud lahenduse, ning kaasata ettevõtjate ideed ja teadmised selle lahendamiseks.
Osakonnajuhid ja asekantslerid, kuulake oma tiimijuhte ja valige oma meeskonda inimesed, kes suudavad väärtustada tõenduspõhist infot ja julgevad probleemidele osutada. Innovatsioonihankes ettevõtjatele lahenduse ettekirjutamise asemel probleemi püstitamine ei näita juhtimuslikku nõrkust, vaid annab ruumi lahendustele, mille peale meeskond ise ei pruugi tulla.
Peadirektorid ja kantslerid, julgustage oma asutuse sisse vaatama ja tegema omamoodi motivatsioonisüsteemi ja volituste audit. Kui teile on antud ülesandeks suurem reform, siis kaasake päriselt kõik, kes on selle muudatuse elluviimise tuumikus. See tähendab nii avalikust sektorist kui ka era- ja kolmanda sektori partnerid. Olge häälekad.
Poliitikud, lõplik vastutus otsuste eest on teil. Ametnikud püüavad oma tööga toetada riigi arengut ja poliitiliste eesmärkide saavutamist. Suuremate muudatuste puhul ei piisa alati üheleheküljelisest memost. Võtke aega, et arutada probleeme ja võimalikke lahendusi inimestega, kes neid põhjalikult tunnevad.
Kutsuge laua taha kogu otsuse ettevalmistamises osalenud meeskond ning kaasake ka era- ja kolmanda sektori esindajaid. Nii tekib parem arusaam sellest, millist probleemi lahendatakse, miks muudatust vaja on ja millised on selle võimalused.
Ka pärast põhjalikku arutelu jääb tehnilisi üksikasju, mille puhul tuleb usaldada ekspertide teadmisi ja hinnanguid.
Hea näide on X-tee, millest on saanud Eesti digiriigi üks alustalasid ja oluline osa meie rahvusvahelisest kuvandist. Selle käivitamise otsustanud poliitikud ei pidanud mõistma iga tehnilist detaili, kuid nad usaldasid ametnikke, kes oskasid lahenduse väärtust selgitada ja olid valmis selle eest vastutama. Andke aega ja ruumi, et selline mõistmine ja usaldus saaksid tekkida ka järgmiste suurte muudatuste puhu, et teie saaksite teha informeeritud otsuse.
Üksikute pingutusest ühise reformini
Vastutuse reformi ei ole vaja teha üksteisega kakeldes, vaid see võiks olla järgmise valitsuse tegevusprogrammis. Pikaajaline ressurss vajalikeks muudatusteks on olemas, selleks võib kasutada hetkel planeeritavat 2028+ EL-i struktuurivahendite rahastust, mis just riigi arenguks mõeldud ongi.
Riigiplaani koostamise protsess on järgmiste aastate riigi arendamise vaates ülioluline, räägime 6,4 miljardist eurost, mida võimalik kasutada investeeringuna või siis negatiivse stsenaariumi korral halduskoormuse suurendamiseks, kui me oodatavaid tulemusi ja tõenäolisi mõjusid korralikult ei hinda. Väike osa sellest rahast on juba ette nähtud tõhusa ja reformivõimelise riigi tagamiseks ja saaksime teha paremaks ka riigi vastutuse süsteemi.

Kes oleme meie, et selliseid ettepanekuid teha? See kommentaar on kirjutatud vabast ajast ja me ei tee seda riigitöötajate, vaid kodanikena. Ametnike asi on kohati astuda oma rollist välja ja osutada probleemidele ning ideaalis ka lahendused vastavalt ametnikueetika koodeksile ja oma valdkondlikele teadmistele. Üks meie tiimiliige kipub kunagist presidenti tsiteerima: "on hämmastav, mida on võimalik saavutada, kui ei hooli, kes selle eest tunnustuse saab".
Avaliku sektori protsessid tuleb samm-sammult dokumenteerida, mis teeb asjaajamise kurikuulsalt aeglasemaks. Seda on aga vaja, et üksik potentsiaalne isevalitseja end seadustest mööda minnes kehtestada ei saaks või riigi raha korruptiivselt ei kasutaks. Dokumentide jada paljastaks selle, kus lõppes avalik huvi ja algas kellegi isiklik tahe. On vastutustundetu riigi institutsioone arendada kõhutundele ja suvale vastavalt. See on omamoodi uhhuusse uskumine.
Tõenduspõhine lähenemine aitab eristada seda, mida tahame uskuda, sellest, mida andmed tegelikult näitavad. Ka see kirjutis põhineb avalikel andmetel ja eelkõige OECD hiljutisel innovatsioonivõimekuse ja riigihangete raportile ja riigikontrolli auditi aruandele.
Kui tunnete, et andmetest, teie ametialasest otsustusruumist ja volituste piiridest sõidetakse järjepidevalt üle, on meil avaliku sektori kolleegidele üks kuulamissoovitus: Harri Tiido taustajutt "Kasside eeskujul türannia vastu".
Kommentaar kajastab autorite isiklikku arvamust.
Allikaviited
Toimetaja: Kaupo Meiel




