Prokuratuur taotles mullu jälituslube 3445 korral

Peaprokurör Lavly Perling.
Peaprokurör Lavly Perling. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Prokuratuur taotles eelmisel aastal jälituslube 379 kriminaalasjas kokku 3445 korral.

Võrreldes 2016. aastaga on jälituslubade hulgas kasvanud ametialaste, avaliku rahu vastaste ja majanduskuritegude osakaal, ütles riigi peaprokurör Lavly Perling esmaspäeval riigikogule tehtud ettekandes.

"Jälitustegevus on väga oluline võitluses raske kuritegevusega, kuid seda kasutatakse vaid juhul, kui see on vajalik, proportsionaalne ja möödapääsmatu," märkis Perling.

Tema sõnul pole raske kuritegevusevastase võitluse vahendina see pelgalt õigus ja võimalus, vaid turvalisuse, julgeoleku ja kannatanute õiguste tagamisel ka riigi kohustus seda rakendada.

"Hinnanguliselt oli luba kasutada jälitustoiminguid kahel protsendil kriminaalasjadest, mis seda üleüldse võimaldavad. Kõige enam antakse jälituslube seoses narkokuritegude, organiseeritud ühenduste ja maksukuritegudega," selgitas Perling.

Perlingu sõnul registrieeriti jälitustegevust võimaldavate kuriteoliikide kataloogi kuuluvaid kuritegusid 2017. aastal 18 688, mis moodustab 69 protsenti kõigist registreeritud kuritegudest.

"Eeldusel, et iga kuriteo kohta on üks kriminaalasi, oli luba kasutada jälitustoiminguid hinnanguliselt iga 49. kriminaalasja puhul ehk kahel protsendil kriminaalasjadest, mis seda võimaldavad," märkis ta.

Võrreldes 2016. aastaga on kasvanud jälitustegevuse osakaal politsei- ja piirivalveametis ning vähenenud maksu- ja tolliametis ja kaitsepolitseis.

Keskmiselt oli ühe jälitusloaga kriminaalasja kohta üheksa jälitusluba.

Eesti suurim fentanüülikriminaalasi

Perlingu sõnul avati jälitustoimik jaanuaris 2017 ja kinnipidamisteni jõuti sama aasta augustis.

"Kokku saadi kahtlustatavatelt kätte 5,5 kilo fentanüüli ning grupi tegevuse lõpetamine tõi kaasa kuudepikkuse põua fentanüüli tänavamüügis," märkis Perling.

Kriminaaluurimise üheksa kuu jooksul toimus 20 prokuröri loa alusel varjatud jälgimist, sõidukite varjatud jälgimist, asukohtade varjatud jälgimist, samuti kaheksa kohtumääruse alusel vestluste salajasi pealtkuulamisi.

Jälitustoiminguid tehti üheksa kahtlustatava suhtes, keda teavitati nõuetekohaselt.

Seksuaalkuriteod alaealiste vastu

Perling tõi näiteks, et 2016. aastal pöördus politseisse ema, kes avastas oma 16-aastase tütre arvutist kirjavahetuse endise liikluspolitseinikuga, kellega alaealisel tütrel oli hotellides raha eest seksuaalsuhted.

"Esmalt tehti kõneeristus kahtlustatavale, millest nähtus et ta oli suhelnud mitmete alaealiste tüdrukutega. Prokurör taotles kohtult pealtkuulamise luba, kuna ei saanud loota koostööle kannatanuga ja tegemist oli endise politseiametnikuga," nentis Perling.

Kohus andis pealtkuulamisloa 18.08-18.10.2016 ning paralleelselt andis prokurör varjatud jälgimise loa nii kahtlustatava kui tema telefoni varjatud jälgimiseks samaks perioodiks. Mõlemad jälitustoimingud andsid tõendi, mida sai kohtus kasutada.

"Paralleelselt sai politsei avalduse teiselt emalt, kes kahtlustas, et tema laps tegeleb prostitutsiooniga. Avastati seos kahtlustatavaga ning prokurör sai kohtult loa pealtkuulamise ja varjatud sisenemise loa kontodele," märkis Perling.

Praeguseks on mõlemas asjas kohtuotsused jõustunud.

Toimetaja: Marek Kuul

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: