Nestor: Lätist odavamate kaupade ostmine on paratamatus

Riigikogu esimees, sotsiaaldemokraat Eiki Nestor ütles "Foorumis", et Lätist odavamate kaupade ostmine on paratamatus. Ta märkis, et Lätis peavadki hinnad odavamad olema, sest seal on ka palgad väiksemad kui Eestis.
"Ma arvan, et inimesed ei käi Lätis poes mitte sellepärast, et meil on aktsiisid kõrgemad, vaid sellepärast, et Lätis on hinnad väiksemad," ütles Nestor.
"Eesti keskmine palk on 1200 eurot, Lätis on 900 eurot. Eesti eelmise aasta keskmine väljamakstud pension novembrikuus oli 410 eurot, Lätis oli 280 eurot.
Kuidas saaksid lätlased oma aktsiisipoliitikat muuta nii, et nendel oleks veel hinnad kõrgemad? See ei ole võimalik. Lätis peavadki täna hinnad odavamad olema kui Eestis," rääkis Nestor.
Nestor lausus, et see, et inimesed valivad koha, kust osta odavamat kaupa on normaalne. "Sinna ei ole mitte midagi teha. See on tegelik põhjus, miks inimesed Lätis käivad. See ei ole meie niiöelda rumala valitsuse süü. See on tegelik Läti ja Eesti elu vahe," sõnas ta.
"Kui keegi mõtleb välja sellise majandusmudeli, et palkade tõustes hinnad ei tõuse, siis ta ei saa mitte ainult ühe Nobeli preemia, vaid umbes 10 tükki 10 aastaks jutti. Need kaks asja käivad alati koos," selgitas Nestor.
Jaak Madison EKREst vastas Nestorile ja ütles, et kõige suurem tarbijahinnaindeksi tõstja on üldiselt kütuseaktsiisi tõus, sest sellest on tingitud kõikide muude kaupade hinnatõusud.
Madison nõustus, et palkade kasvuga tõusevad ka hinnad, aga samas nentis, et valitsuse tegevus tõstab hindu siiski rohkem.
"Aga see, kui valitsus kütab sinna juurde veel hagu hinnatõusupoliitikale, siis see ei ole tingitud palkade kasvust, vaid aktsiisipoliitikast," sõnas Madison.
Reformierakondlane Arto Aas ütles, et kui eelmine aasta tõsteti lahja alkoholi aktsiisi 70 protsenti, siis seda normaalseks aktsiisitõusu määraks kindlasti pidada ei saa. "See vallandas selle laine, et inimesed käivad kasvõi trotsist ja väga palju ka rahalistel põhjustel piiri taga kaupa ostmas," sõnas Aas.
Riigihalduse minister, keskerakondlane Jaak Aab nõustus, et aktsiisitõus võis toimuda liiga kiiresti. "Ma olen nõus, see hüpe võib-olla oli liiga kiire. Me võtsime ju selle aasta alguses esialgu kavandatud tõusust pool maha."
70-protsendiline oli Aabi sõnul aktsiisitõus seetõttu, et just nii palju jäi lahja alkoholi aktsiis maja kange alkoholi aktsiisist.
Aab ütles, et Reformierakonna valitsuse ajal ei tõstetud aktsiisi sellises mahus seetõttu, et õlletöösturid tegid kõva lobi, kes tema sõnul on Reformierakonnale lähedased.
Toimetaja: Aleksander Krjukov