Kuigi perevägivalda registreeriti võrreldes varasema aastaga veidi enam kui kümnendiku võrra vähem, on politsei hinnangul perevägivalla kuritegude ja politseis registreeritud lähisuhtevägivallaga seotud infoteadete koguarv jäänud võrreldes 2016. aastaga samale tasemele.

2017. aastal moodustas perevägivald endiselt kõigist kuritegudest kümnendiku ehk 9,8 protsenti, vägivallakuritegudest 43 protsenti.
Perevägivallakuritegude suurima osa ehk 86 protsenti moodustas kehaline väärkohtlemine. Kõigist kehalise väärkohtlemise kuritegudest moodustasid perevägivallakuriteod ligi poole.

Teisi kuriteoliike on perevägivallajuhtumite seas märksa vähem ehk näiteks ähvardamised moodustasid 2017. aastal perevägivallakuritegudest ligi kümnendiku, seksuaalkuriteod kaks protsenti ning eluvastased ja tervist kahjustavad süüteod nagu tapmine, mõrv, raske tervisekahjustuse tekitamine, kokku veidi üle ühe protsendi.

Esialgsetel andmetel registreeriti 2017. aastal 14 perevägivallaga seotud tapmist-mõrva või nende kuritegude katset ehk viie võrra rohkem kui 2016. aastal.

Esialgsetel andmetel kaotas 2017. aastal perevägivalla tõttu elu kaheksa inimest.

Perevägivalla juhtumitest suurema osa ehk kaks kolmandikku moodustab praeguste või endiste elukaaslaste või abikaasade vaheline vägivald.
Vanemate või kasuvanemate vägivalda laste või kasulaste vastu oli 15 protsenti, laste või kasulaste vägivalda oma vanemate vastu üheksa prosenti ja vendade ja õdede vahelist vägivalda kolm protsenti.

Perevägivalla toimepanijatest 86 protsenti olid mehed ja 12 protsenti naised, kahel protsendil juhtudel olid vägivallatsejateks nii naine kui ka mees.

Perevägivalla ohvritest olid 79 protsenti naised ja 18 protsenti mehed, ülejäänud kolm protsenti olid eri soost kannatanuga juhtumid.

2017. aastal registreeritud perevägivallajuhtumitest oli politsei hinnangul vähemalt neljandikul juhtudel perevägivalla pealtnägijaks või kannatanuks laps. See osakaal on võrreldes 2016. ja 2015. aastaga jäänud peaaegu samaks.

Vägivald lapse vastu seisnes peamiselt lapse rihmaga või käega löömises. Esines ka paar juhtumit, kus lapse vastu kasutas vägivalda mitu pereliiget, näiteks lisaks emale lõi ka vend peretütart.

Perevägivallakuritegude hulka loetakse karistusseadustiku isikuvastased süüteod, mis on toimunud praeguste või endiste abikaasade, elukaaslaste või partnerite vahel.

Tegu võib olla ka sugulaste, hõimlaste või muude lähisuhtes olevate inimeste omavahelise vägivallaga, hoolimata sellest kas toimepanija elab või elas ohvriga samades eluruumides.