Enim liiklusõnnetusi juhtub selge ilmaga
Maanteeameti viimase kolme aasta statistika näitab, et enim juhtub liiklusõnnetusi selge ilmaga. Pisut vähem on õnnetusi pilves ilmaga. Vihma, lumesaju, tormi, madala päikese või uduga juhtub õnnetusi vähe. Kõige liiklusohtlikumad kohad asuvad aga kõik Harjumaal.
Ehkki talvised ilmaolud on toonud tänavu palju traagiliste tagajärgedega liiklusõnnetusi, selgub maanteeameti statistikast, et enim õnnetusi juhtub siiski selge ilmaga. Pisut vähem on õnnetusi olnud pilves ilmaga. Raskete ilmastikuoludega, nagu vihm, lumesadu, torm, udu või madal terav päike, on õnnetuste hulk kõvasti väiksem.
Siiski rõhutab maanteeamet, et ilmastik on õnnetuste puhul vaid kirjeldav asjaolu ega ole seostatav õnnetuse põhjusega.
Maanteeameti riskiarvutuse metoodika alusel asuvad kõige liiklusohtlikumad kohad Harjumaal. Ohtlikkuse väljaarvutamiseks kasutab amet toimunud õnnetuste statistikat.
Nende arvutuste tulemusel, mis tuginesid 2011.-2015. aastal toimunud liiklusõnnetustele, olid viimase, 2016. aastal koostatud hinnangu alusel kõige suurema riskiga Jüri ring Tallinna – Tartu – Võru – Luhamaa maantee 12. kilomeetril, Kanama ristmik Tallinna – Pärnu – Ikla maantee 18. kilomeetril ja Jälgimäe tee ristmik Tallinna ringtee 28. kilomeetril. Pilk kaardile kinnitab, et viimased kaks ohukohta asuvad peaaegu samas kohas.
Riskiarvutust kasutab maanteeamet selleks, et muuta kõige ohtlikumaid teelõike ohutumaks.
"Oleme liiklusohtlikke kohti süsteemselt ümber ehitanud alates 2004. aastast ning igal aastal teatud osa ohtlikke kohti ohutustanud. Üldjuhul ei ole juba ümber ehitatud kohad nimekirja tagasi jõudnud, kuigi on kohti, kus peale ehitust oleme teinud mõningaid täiendusi, sest mõni probleem on tõusnud rohkem esile või on tekkinud ehitusega uus probleem, mida projekteerimise ja ehituse käigus ei osatud hinnata," kommenteeris maanteeameti liiklusohutuse osakonna peaspetsialist Reigo Ude.
"Kõigil neil on viimaste aastate jooksul ümberehitusi tehtud: Kanamal suleti tagasipöördekoht ning praegu on pooleli tunneli ehitus, Jüri ringi ja Jälgimäe ristmikud ehitati ümber eelmisel aastal," loetles Ude.
Üheksa miljoni eest ohutustöid
2017. aastal muutis maaneeamet ohutumaks 76 teelõiku, ristmikku ja muud liiklusohtlikku kohta rohkem kui üheksa miljoni euro eest. Näiteks ehitati Tallinnas Tähetorni foorristmik, nihutati Tartumaal Kambjas ristmik paremasse asukohta ja ehitati ümber Tatra – Nõo ristmik Otepää – Sangaste maanteel.
Tallinna – Narva maanteel lasi maanteeamet Aaspere ja Haljala vahele maanteele kummipostid paigaldada.
"See on palju vastakaid arvamusi esile kutsunud, kuid uue lahendusena ootame siiski olulist positiivset mõju liiklusohutusele," kommenteeris Ude.
Sama tee Narva pool parandas maanteeamet jalakäijate ohutust Oru ja Voka ristmike vahel, kuhu rajas teeületuskoha, mis ühendati kergliiklusteede abil ka lähedal asuvate bussipeatustega.
Samas ehitati ümber ka Koogu tankla ristmik, kus on hiljuti mitu rasket liiklusõnnetust toimunud.
Samuti rajas maanteeamet Tallinna – Rannamõisa – Kloogaranna maanteele mitu ohutumat teeületuskohta koos valgustusega. Saaremaal Kuressaare külje all rajati teeületuskoht Marientali ristmikule, muuhulgas ehitati kogu ristmik ja bussipeatused ohutumaks. Tartumaal Mellistes kujundati aga kogu liikluskeskkond ohutumaks, sealhulgas ristmik, teeületuskoht ja bussipeatused.
Tänavu on kavas muuta ohutumaks 59 liiklusohtlikku kohta, need tööd lähevad maksma 6,42 miljonit eurot.
Toimetaja: Merilin Pärli