Tallinnasse on kiiruskaamerad paigaldatud Kristiine ristmikule ja Ülemiste viaduktile tunnelisuu ette Järvevana teel.

Kui Kristiine ristmiku kaamerad andis Tallinn maanteeametile üle, siis Ülemiste viadukti kaamera on endiselt linna käsutuses. Kas viimane ka trahve teeb, Tallinna transpodiameti liikluskorralduse osakonna juhataja Talvo Rüütelmaa ei ütle, sest ta peab oluliseks, et liiklejad täidaksid reegleid kõikjal ja alati, sõltumata kiiruskaamera töökorrast.

"Autojuhid on ju isegi näinud Ülemiste viaduktil, et kui nende kiirus on lubatust vähemalt +3 km/h, siis kaamera kuvab neile kiiruse ületamist," ütleb Rüütelmaa, jättes vastamata, kas kaamera fikseeritud kiiruseületamise eest ka trahve on teinud. "Ma trahvinumbrit öelda ei oska, seda menetleb politsei."

Politseist kinnitati ERR-ile siiski, et ametlikult mõõdavad Tallinnas kiirust üksnes Kristiine liikluskaamerad, ent Ülemiste kaamera on pigem informatiivne tabloo, mis näitab juhile tema sõidukiirust, juhul kui see lubatud 70 km/h ületab.

Rüütelmaa sõnul on nad fikseerinud, et Järvevana teel sõidab enamik liiklejaid kiirusega 67-68 km/h. Samas on ka mõningaid ekstreemseid näiteid juulikuu teisest poolest: näiteks mõõdeti ühe sõiduauto kiiruseks 153 km/h, ühe kaubiku kiiruseks 134 km/h ja ühe raske-poolhaagise kiiruseks, mis ei tohi ühelgi juhul üle 90 km/h sõita, 107 km/h.

"Elu näitab seda, et need kaamerad distsiplineerivad autojuhte, aga juhi juures, kes sõidab kiirusel 153 km/h, ei aita miski - selline juht tuleb liiklusest eemaldada," ütleb Rüütelmaa.

Kas politsei selle juhi ka juhtimisõigusest ilma jättis, Rüütelmaa ei tea - transpordiametile laekub info mõõdetud kiirustest, ent trahvimisega tegeleb juba politsei ning tagasisidet trahvimistest linn ei saa.

PPA teatel nad juhtimisõigust siiski ära pole võtnud.

"Kiiruskaamera poolt tuvastatud sõidukiiruse ületamise korral kohaldatakse kirjalikku hoiatamismenetlust, mis ei näe ette põhi- või lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Valdav osa hoiatustrahvidest on summas 9-18 eurot," kommenteeris PPA pressiesindaja Marie Aava.

Kristiine ristmiku liiklus rahunes

Rüütelmaa sõnul oli ajakirjanduses avaldatud teatest, et Kristiine ristmiku kiiruskaamera alustab tööd 1. märtsist, palju kasu.

"Kohe pärast seda sõidukiiruste ületamised langesid, kordades kohe," tõdeb Rüütelmaa.

Kui alates märtsist on Kristiine ristmiku kahe kiiruskaameraga fikseeritud keskmiselt pisut üle 600 kiiruseületuse kuus, siis kaks kuud eristuvad selgelt: juuli ja august. Juulikuus oli rikkumisi rekordvähe ja augustis, mis pole veel lõppenudki, rekordpalju.

"Juulikuu tagasihoidlik tulemus on ilmselt tingitud puhkuseperioodist, mil linnaliikluses osales vähem sõidukeid. Septembris muutub linnapilt, sest inimesed naasevad tööle," prognoosib PPA juhtivkorrakaitseametnik Kalmer Tikerpe sügisel muutust.

Siiski tuleb ka Kristiine ristmikul aeg-ajalt ette hulljulgeid manöövreid.

"Kristiine ristmikul, kus on lubatud sõita maksimaalselt 50 km/h, oli rekord 96 km/h, ja see oli veel pöördel. Mis toimub selle inimese peas, kes läheb Kristiine ristmikule 96 km/h? Seal on palju jalakäijaid ja ühistranspordi peatused. Aga kui tehnika alt veab, rehv lõhkeb? Ei taha üldse mõelda," ütleb Rüütelmaa.

Mobiilsest kaamerast oleks abi

Ehkki kaamera on võimeline tuvastama ka punase tule eiramist ristmikul, käivitub see funktsioon Rüütelmaa sõnul alles järgmise aasta veebruarist.

Tema sõnul oleks suur abi mobiilsetest kiiruskaameratest, mille asukohta saaks vastavalt vajadusele muuta ning kasutada kõige liiklusohtlikumates paikades.

Tallinnas nimetab ta selliste kohtadena näiteks Järvevana tee raudteeülesõidu ja nn Stockmanni ristmikku, kus hulgaliselt rikkumisi ette tuleb.

"Järvevana teel on raudteeülesõit ja 50 ala. Seal ei ole ka nähtavus kõige parem - kui liikuda Tartu maantee suunas, ei ole vasak pool hästi näha. See 50 on seal selleks, et juhil oleks aega ka pidurdada ja vajadusel peatuda," põhjendab Rüütelmaa.

Keskmiselt ületatakse see ülesõit aga kiirusel 70 km/h. "Kui rong tuleb ja tõkkepuu langeb, siis on seal pidevalt äkkpidurdused. Iga kuu sõidetakse Eestis raudteel keskmiselt üks tõkkepuu maha," tõdeb Rüütelmaa. Harvad pole ka fataalsed õnnetused raudteeülesõitudel.

Stockmanni ristmikul aga mõõdetakse pidevalt ulmelisi kiirusi, millega seda ületatakse. Ometi on tegemist suure ja keerulise liiklussõlmega, kus liigub ka tramm.

Rüütelmaa toob järjest näiteid, kuidas üks või teine sõiduauto, mikrobuss ja raskeveok sajaga üle ristmiku on kihutanud. Seetõttu olekski ohutuse nimel abi teisaldatavatest kiiruskaameratest, mis liiklust rahustaksid.