Samost meenutas, et on küll ajakirjanikuna kümneid aastaid jälginud riigieelarvete tegemist ja laekumiste statistikat, kuid ei mäleta, et mõni eelarve oluline tululiik oleks majanduskasvu perioodil, kus pole ka poliitilist kriisi, nii suurel määral mööda prognoositud kui 2017. aastal alkoholiaktsiisi laekumisega juhtus.

"Tuletan meelde, et praegune enam-vähem okei majanduskasv algas meil tegelikult eelmise aasta esimesest-teisest kvartalist, aga enne seda oli ikka vindumine protsendi-kahe ümber ja alla selle ning valitsusel polnud siis võimalik ka eeldada, et käibemaksu ja sotsiaalmaksu laekumine, mis on meil praegu eelarve kuivale aidanud, kuidagi selliseks kujuneks," meenutas ta.

Sellises olukorras otsiti valimislubaduste ja ilusate mõtete jaoks katet lapitekimeetodil kümne ja isegi viie miljoni euro kaupa ning katte otsimise käigus jõuti Samosti sõnul iga kord erinevate aktsiisideni.

"Antud juhul võiks isegi öelda, et erakondade vahel on olnud parlamendiülene konsensus, tegelikult pole ühtiki erkonda, kes ütleks, et aktsiise ei peaks tõstma, veel enam, praktiliselt kõik need erakonnad, kes on valitsustes olnud, vastutavad selle eest, et mingil hetkel on tehtud otsuseid aktsiiside tõstmise suhtes. Sellist erakonda, kes oleks valitsuses olnud ja poleks aktsiiside tõstmises osalenud, ei ole," nentis ta.

Kuna nüüdseks on eestlastes kujunenud harjumus käia Lätis alkoholi ostmas, siis ei kao see ilmselt ka järgmise aktsiisitõusu ära jätmisel, usub Samost.

"Küsimus ongi selles, kuidas teha nii, et väga rumala aktsiisipoliitika tõttu ei sureks Lõuna-Eestis kogu väiksemat sorti kaubandus lihtsalt välja. See on tegelikult sotsiaalpoliitiline küsimus," sõnas Samost.