Tootjad: eestlased ostsid kolmandiku joodud õllest mullu Läti piirilt ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: ERR

Eesti õlletootjad kinnitavad, et kui arvesse võtta ka Läti piirilt ostetud õlu, siis mullu eestlaste õlletarbimine võrreldes aasta varasemaga kasvas. Aasta keskmisena osteti Lätist kolmandik kogu õllest, detsembris püstitati piiril müügirekord enam kui 40 protsendiga kogutarbimisest.

Ehkki alkoholitootjad avalikustavad ametlikud aastased alkoholitootmise ja -tarbimise näitajad ühiselt veebruari teises pooles, kinnitavad kaks suuremat õlletootjat juba, et kui võtta arvesse ka Läti piiril ostetud kogused, siis möödunud aastal eestlaste õlletarbimine kasvas.

"Teisel poolaastal müüsime kindlasti üle kolmandiku lõunapiirile. Detsembris müüsime üle 40 protsendi, sellega lõime rekordi. Aastaga on müük piiril olnud pidevalt tõusvas tempos. Aasta algas 10-11 protsendiga, aasta lõpuks tõusis üle 40 protsendi." ütles A. Le Coq'i juht Tarmo Noop ERR-ile.

„Piirikaubandus endiselt kasvab kiires tempos,” kinnitas ka Saku õlletehase müügidirektor Jaan Härms Vikerraadio saates "Uudis+".

Seda kinnitab ka krediitkaartide kasutamise statistika, mille kohaselt ostud Lätist kuu-kuult üha kasvasid, jõudes senisesse tippu detsembrikuus.

Nõudlus kasvab, piiripoode laiendatakse

Eest-Läti piiril asub neljas piiripunktis kokku kaheksa alkoholipoodi. Kaks piiripunkti on peamised ja nendes asub neli suuremat kauplust. Ehkki kauplusi on arvult vähe, müüakse neis õlletootjate sõnul nüüdseks juba kolmandik Eestis tarbitavast alkoholikogusest.

Praegu, kui on nn madalhooaeg, vurab Saku õlletehasest Läti piiripoodidesse igapäevaselt neli-viis veokitäit õlut. Suvel aga, kui õlletarbimine teeb hüppelise kasvu, võib see ulatuda juba 30 rekatäieni toodetavast sajast, prognoosib Härms.

Ehkki ka Läti tõstab märtsist alkoholiaktsiisi, jääb vahe siis ikka möödunud aasta tasemele, kuivõrd Eestis tõusid aksiisid aastavahetusega taas. Nõudlus Läti hindadega alkoholi järele on kasvavas trendis, mistõttu plaanivad kõik piirikauplused end laiendada.

„Järjekorrad on nii pikad, et puhtfüüsiliselt ei jõuaks maha müüa kõike, mida tahaks," kirjeldas Härms piiripoodides valitsevat olukorda. "Kes on käinud korra ja saanud rahalisest vahest maitse suhu, lähevad uuesti, ja need, kes pole veel käinud, käivad samuti ära. Kaubanduspinda on aasta lõpuks topelt nii palju kui 2017. aastal, ja kasvab edasi."

Härmsi kinnitusel ei ole õlletootmine Eestis vähenenud, sest aktsiisitõus on mõjunud vastupidiselt: alkoholi ostetakse üha enam, lihtsalt mitte enam Eestist. "Hinnavahe on väga suur, inimesed on ekstaasis, kindlasti on lahja alkoholi tarbimine kasvanud," põhjendab ta Läti kaubanduse fenomeni.

Eesti kaupmehed on iga aktsiisitõusu eel aga varunud vana hinnaga alkoholi ladudesse üha vähem, sest pelgavad, et inimesed ei osta kalli hinnaga varusid ära ning nii jääb raha pikalt soetatud alkoholi alla kinni.

Aktsiisilaekumise prognoos ebareaalne

"Kõige valusamalt saab pihta Eesti riik, ja majanduslikus mõttes on aktsiisimäärade - eriti lahja alkoholi - kahekordistamine andnud kindlasti negatiivseid tulemusi ja olnud vale samm. Eesti riik kaotab väga palju maksutulu läbi eestlaste, kes ostavad lisaks alkoholile juba palju kaupu Lätist, ja lisaks kaotab Soome turiste," tõdes Härms.

Tema arvutuste kohaselt on soomlaste alkoholiostud Eestist vähenenud omakorda kolmandiku, samuti on vähenenud põhjanaabrite visiidid Eestisse.

Alkoholitootja nõuanne rahandusministeeriumile, mis sel nädalal ka ametlikult välja käiakse, on mitte üksnes loobuda järgmisesse aastasse kavandatud aktsiisitõusust, vaid alandada aktsiisi varasemale tasemele. Õlletootja hinnangul on sellisel juhul võimalik alalaekunud alkoholiaktsiis tagasi teenida kõigest ühe aastaga.

Riigieelarve strateegiasse plaanitud aktsiisilaekumist peab ta aga ebareaalseks prognoosiks. "Seal on ära toodud numbrid, mis mitte kunagi ei laeku," on Härms hinnangutes karm.

Möödunud aastal jäi riigieelarvesse laekumata 88 miljoni euro jagu aktsiisi, sellest 55 miljonit vähemmüüdud alkoholi arvelt. Ehkki alkoholitootjad hoiatasid sellise stsenaariumi eest, ei võtnud riik neid kuulda.

Toimetaja: Merilin Pärli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: