Venemaal kukkus alla reisilennuk 71 inimesega pardal ({{commentsTotal}})

{{1518352560000 | amCalendar}}

Venemaal Moskva oblastis kukkus pühapäeval varsti pärast õhkutõusu alla reisilennuk 71 inimesega. Kõik pardal olnud inimesed hukkusid. Õnnetuse põhjust alles uuritakse.

Venemaa lennundusamet kinnitas, et Saratov Airlinesi lennuk An-148 kadus radaripildilt kohe pärast õhkutõusu Domodedovo lennujaamalt, kust ta pidi suunduma Orski, vahendasid Interfax ja Tass.

Lennuk An-148 tõusis Domodedovo lennuväljalt õhku kell 14.24 ehk Eesti aja järgi kell 13.24. Radarilt kadus ta neli minutit pärast õhkutõusu.

Meeskonnaga ei saadud enam ühendust ning lennuk kukkus alla Ramenski rajoonis Argunovo küla juures. Eriolukordade ministeerium kinnitas seejärel, et Ramenski piirkonnast on leitud AN-148 tükke.

Lennuki pardal oli 71 inimest, kellest 65 olid reisijad ja kuus meeskonnaliikmed.

"Lootust ellujäänud meeskonnaliikmeid või reisijaid leida ei ole," sõnas allikas varem ja hiljem kinnitasid ka võimud kõikide pardal olnute hukkumist.

Õhtul avaldas eriolukordade ministeerium ka hukkunute nimekirja.

Päästeteenistus sai pealtnägijatelt teateid Moskva Ramenski piirkonnas alla kukkunud põlevast lennukist. Eriolukordade ministeeriumi teatel suundus piirkonda seitse Moskva katastroofimeditsiini brigaadi. 

Lenta.ru andmetel on õnnetuspaigast leitud ligi 50 hukkunu kehaosad.

Interfaxi allikas selgitas hiljem, et enne alla kukkumist oli reisilennuk An-148 põrganud õhus kokku Venemaa Posti helikopteriga.

Lenta.ru allika sõnul on võimuesindajad leidnud lennuki allakukkumiskoha lähistelt ka teise lennusõiduki rusud, mis ilmselt kuuluvadki helikopterile. Ametlikult pole aga mingite teiste rusude leidmist kinnitatud, kokkupõrkest rääkimata.

Venemaa Posti pressiesindaja teatas nende väidete järel uudisteagentuurile TASS, et jutt kokkupõrkest postiteenistuse helikopteriga ei vasta tegelikkusele ning et postiteenistusel enda helikoptereid praegusel hetkel üldse ei olegi. Sündmuskohalt leitud suurt hulka kirju selgitas kõneisik sellega, et Saratov Airlinesi lennuki pardal oli umbes 20 kilogrammi posti.

Pealtnägijad on rääkinud Vene meedias, et kuulda oli tugevat pauku ja et lennuk oli leekides juba alla kukkudes. Samuti on uurijad leidnud lennuki tükke väga suurelt maa-alalt, mis viitab võimalusele, et lennuk plahvatas õhus. Ükski ametiisik pole veel sõna "terrorism" maininud, kuid uurijad on kinnitanud, et hetkel ei välistata veel ühtegi versiooni.

Saratov Airlinesi puhul on teada, et 2015. aastal võtsid võimud lennufirmalt ära rahvusvaheliste lendude loa, sest üllatuskontrolli käigus avastasid lennundusinspektorid kokptitist kõrvalisi isikuid. Lennufirma kaebas otsuse edasi ja muutis ka oma töökorraldust ning 2016. aastal saadi luba tagasi.

Moskovski Komsomolets aga kirjutab viidates oma allikale Venemaa riiklikus transpordi järelevalveametis ehk Rostransnadzoris, et õnnetusse sattunud lennuki viimase tehnilise kontrolli ajal tuvastati ekspluatatsioonireeglite rikkumist.

Venemaa ülemkohtu pressiesindaja Svetlana Petrenko ütles TASS-ile, et juhtunu asjus on algatatud kriminaalasi. Prokuratuur kontrollib ka lennudispetšerite ja lennukihooldajate tööd. 

Venemaa president Vladimir Putin avaldas hukkunute lähedastele kaastunnet. Ühtlasi andis president valitsusele korralduse luua õnnetuse uurimiseks erikomisjon, ütles tema pressisekretär Dmitri Peskov.

Hukkunud olid peamiselt Orenburgi elanikud

Orenburgi kuberneri pressiesindaja Sergei Šermetsinski ütles, et temani jõudnud andmeil elasid pea kõik lennuki pardal olnud inimesed Orenburgis.

Orski omavalitsuse pressiesindaja Jelena Abramova sõnul oli lennuki pardal üks šveitslane. Eriolukordade ministeerium ei välistanud ega kinnitanud seda.

Allakukkumise põhjus pole esialgu teada.

Venemaa president Vladimir Putin andis korralduse luua õnnetuse uurimiseks erikomisjon ning ametnikud hakkasid arestima ka Saratov Airlinesi dokumente.

Juurdluskomitee pressiesindaja Svetlana Petrenko sõnul tuvastasid uurijad, et lennuki meeskond ei teatanud õnnetuse eel ühestki tehnilisest rikkest.

Venemaal on viimastel nädalatel sadanud maha rekordiliselt palju lund ning ametnikud ütlevad, et halbu ilmastikutingimusi ei saa esialgu õnnetuse põhjusena välistada.

Õnnetuspaigal on paks lumi, mis raskendab sellele ligipääsu. Päästjad ei saanud õnnetuspaika sõidukitega ligi ja pidid sinna minema jalgsi.

Riikliku uudisteagentuuri TASS teatel on lennuki üks mustadest kastidest leitud, kuid agentuur ei täpsustanud, kas selles on kokpiti helisalvesti või lennuandmed.

Venemaa uurimiskomitee teatas hiljem oma veebilehel, et peamisteks lennukatastroofi põhjust puudutavateks versioonideks on ilmastikuolud, nn inimfaktor ja reisilennuki tehniline olukord. Samas rõhutatakse, et uuritakse ka teisi võimalikke põhjusi. Hetkel on kindlalt teada, et lennuki ekipaažilt mingit hädateadet ei laekunud.

Viimane suurem lennuõnnetus Venemaal toimus 2016. aasta 25. detsembril, kui Süüriasse teel olnud Venemaa kaitseministeeriumi Tu-154 kukkus minuteid pärast õhkutõusu Musta merre. Kõik 92 pardalolnut sai surma.

Ratas ja Mikser avaldasid kaastunnet

"Kohutav tragöödia Moskva lähistel, kus kukkus alla Saratov Airlinesi lennuk. Minu sügav kaastunne hukkunute sugulastele ja lähedastele," kirjutas Eesti peaminister Twitteris.

Välisminister Sven Mikser avaldas Venemaa välisministrile Sergei Lavrovile kaastunnet seoses Saratov Airlinesi lennuki allakukkumisega Ramenski rajoonis Argunovo küla juures.

“Avaldan sügavat kaastunnet hukkunute peredele ja lähedastele. Sellised ootamatud ja suured tragöödiad liigutavad meid kõiki,” seisis Mikseri kirjas oma kolleegile. “Oleme sel raskel hetkel mõtteis teiega,” lisas.

Esimesed videokaadrid õnnetuspaigast:

 

Toimetaja: Karin Koppel, Laur Viirand

Allikas: ERR/BNS



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: