Uue ooperimaja jaoks pole lähiaastateks riiklikku rahastust kavandatud
Kui Tallinnasse peaks kerkima uus ooperimaja, siis lähiaastatel see paraku teoks ei saa, sest selleks pole kultuuriministeerium raha ette näinud.
"Praeguses ajahetkes on selge, et riigieelarve strateegiasse aastateks 2019-2022 pole võimalik selle vajadusega jõuda. Tähtaeg on juba 1. märtsil," ütles ERR-ile kultuuriministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juhataja Meelis Kompus.
Teadaolevad ja analüüsitud vajadused puudutavad praegu Kompuse sõnul näiteks rahvusraamatukogu renoveerimist ja Eesti Rahvusringhäälingu telestuudiote arendamist.
Kompus ütles, et kaugemas vaatas vajavad kultuuriministeeriumi hinnangul rahastust muuseumide ühishoidlaid ning lahendust ootab ka Patarei merekindlus, mis on nimetatud ohustatud mälestiseks.
"Esialgu pole mingisuguseid ettepanekuid kultuuriministeeriumile uue ooperimaja kohta tehtud; me ootame ära, kes need tehakse ning mõistagi ollakse valmis idee arendajatega kohtuma. Kindlasti tuleb arvestada, ka nimetatud teadaolevate vajaduste valguses, et uue ooperimaja rajamine oleks väga kaalukas ja ressursimahukas otsus," on Kompuse sõnul praegu ooperimajaga asjade seis.
Peamine variant on Tallinna Linnahall
Uue ooperimaja rajamise eestvedaja on Rahvusooper Estonia peadirektor Aivar Mäe, kes on asunud uurima võimalusi rajada uus ooperimaja Tallinna Linnahalli.
Mäe rääkis mullu novembris, et tal on olnud kohtumisi kultuuriminister Indrek Saarega, arutati, kuidas uue ooperimaja ehitamisega edasi minna. Jaanuari lõpus tutvustas ta oma plaane riigikogu kultuurikomisjonile.
"Mäe arvamuse kohaselt, vaadates tehtud analüüsi, jääb esimeseks valikuks linnahall. Kohtudes linnahalli arhitekti Raine Karpi ja teiste osapooltega on selgunud, et lava sügavust saab suurendada ning kindlasti jääks alles 4000-kohaline unikaalne saal, mille saab eraldada kolmeks eraldi saaliks. Mäe lisas, et võimalusi on palju ning ka riigi konverentsikeskuse idee saab teise varjundi, kuna lisaks on veel saale, mida saab kasutada nii proovi-, kontserdi- kui konverentsisaalideks," seisab kultuurikomisjoni istungi protokollis.
Mäe pidas oluliseks, et riik ja linn saaksid kokkuleppeid teha ning olemasolevaid parklaid muudeks funktsioonideks ei kasutataks, kuna parkla olemasolu on
väga oluline.
Rahastuse suhtes selgitas Mäe kultuurikomisjoni liikmetele, et kui riigi ja linna poolt on Linnahalli kordategemise puhul nimetatud summat 80 - 100 miljonit eurot, siis ooperimaja funktsiooni maksumus on suurusjärgus pluss 80 miljonit eurot, lisaks vabanevad 2021. aastal Kultuurkapitali vahendid.
Mäe on ERR-ile tõdenud, et ooperimaja ehitus on väga keeruline protsess, aruteludest valmimiseni on kulunud aastakümneid. Ta meenutas, et Eestis pidi uus ooperimaja Süda tänaval valmis saama 1987. aastal, kuid see jäi ära hõlmikpuu pärast ja hiljem sai ehitiseks mõeldud raha ka otsa.
Eestvedajad otsivad ka muid asukohti
Praegu seega tegeletakse Mäe sõnul paiga otsimisega, loodud on toetusgrupp riigikogus. "Varsti pannakse kokku sõprade klubi, kes oleks meie hääletoruks ja aitaks nõu ja jõuga kaasa, kuid praegu peamine paiga leidmine. Kui selgub, et see on Linnahall, arenevad asjad väga kiiresti," on ta öelnud.
Aivar Mäe ütles kultuurikomisjonis, et ooperimaja projekt võtab aega, tema sõnul on ebareaalne, et Linnahalli saaks üldse keegi sisse kolida aastaks 2021, kuna tänasel päeval puudub selleks isegi projekt.
Mäe pidas vajalikuks riiklikul tasemel otsust rahvusooperi asukoha kohta ning siis
saab selle nimel ka tegutsema hakata. "Mäe arvamuse kohaselt võtab projekteerimine koos konkurssidega aega kolm aastat ning objekti ehitamine kaks aastat," seisab protokollis.
Toimetaja: Indrek Kuus