Riigikohus võttis Tallinna Sadama ja Kiili hüvitisevaidluse otsuseks aega ({{commentsTotal}})

Riigikohus võttis teisipäeval Tallinna Sadama ja praegu suures ulatuses altkäemaksu võtmises süüdistatava Allan Kiili konkurentsikeelust tuleneva hüvitise maksmise vaidluses otsuse langetamiseks lisaaega.

Riigikohus langetab otsuse hiljemalt 16. märtsil, ütles riigikohtu pressiesindaja Merje Talvik ERR-ile.

Tallinna Sadam vaidlustas riigikohtus Tallinna ringkonnakohtu otsuse, millega jäeti muutmata Kiili kasuks langetatud Harju maakohtu varasem kohtuotsus.

Harju maakohus rahuldas Kiili hagi Tallinna Sadama vastu konkurentsikeelust tuleneva hüvitise 24 779,76 eurot saamiseks.

Ringkonnakohus nõustus maakohtu järeldustega, mille kohaselt ütles juhatuse liikme teenistuslepingu üles Kiil, mitte Tallinna Sadam.

Kohtu arvates mõistis selliselt juhatuse liikme avaldust ka ettevõtte nõukogu, mida kinnitab viimase poolt tehtud otsuse sõnastus. Samuti leidis kohus, et nõukogu otsus, mistahes tõlgenduse alusel, ei anna alust järelduseks, et koos teenistussuhtega lõpetati ka konkurentsikeelu kokkulepe.

Konkurentsipiirangu lõpetamine peab olema äriühingu poolt selgesõnaliselt väljendatud ja vormistatud, kuid antud juhul see nõukogu otsusest ei järeldu ning Tallinna Sadam ei ole seda kohtumenetluses tõendanud, märkis kohus.

Konkurentsikeelu eest hüvitise maksmine eeldab sellest keelust kinnipidamist ning on mõeldud kompensatsiooniks piirangu kohaldamise eest.

Ligi kolm aastat kestnud kriminaaluurimise käigus kogutud tõenditele tuginedes süüdistab riigiprokuratuur Tallinna Sadama eksjuhte Allan Kiili ja Ain Kaljuranda 2005.-2015. aastani suures ulatuses altkäemaksu võtmises ning rahapesus.

Süüdistus altkäemaksu võtmises on esitatud ka Tallinna Sadama hooldusosakonna endisele juhatajale Martin Paidele, lisaks süüdistatakse seitset füüsilist ja kaht juriidilist isikut altkäemaksu andmises ja sellele kaasaaitamises.

Süüdistuse järgi nõustusid Kiil ja Kaljurand võtma altkäemaksu mitmelt ettevõtetelt selle eest, et nende lepingulised suhted AS-iga Tallinna Sadam sujuksid võimalikult soodsalt.

Kümne aasta jooksul nõustusid Kiil ja Kaljurand nii ühiselt kui ka eraldi tegutsedes võtma altkäemaksu peaaegu nelja miljoni euro ulatuses, märkis süüdistus.

Süüdistuse kohasel moodustas altkäemaksust suurima osa, ligikaudu kolm miljonit eurot, Kiilile Türgi ja Poola laevatehaste esindajate poolt lubatud altkäemaks selle eest, et nad saaksid AS-i Tallinna Sadam tütarettevõtte TS Laevadega sõlmida praamide müügilepingud.

Süüdistuse järgi oli Martin Paide nõus võtma altkäemaksu üle 40 000 euro, Ain Kaljurand ligi 400 000 eurot ning Allan Kiil üle kolme ja poole miljoni euro.

Paide ning Kaljurannani jõudis altkäemaks kogu neile lubatud ulatuses, Kiilini jõudis lubatud altkäemaksust ligi kaks miljonit eurot ning ülejäänu jäi tema poolt kätte saamata, kuna ta peeti kuriteos kahtlustatavana kinni.

Kiil ja Kaljurand vahistati 2015. aasta 26. augustil, kui prokuratuur oli esitanud mõlemale kahtlustuse suures ulatuses altkäemaksu võtmises. Mõlemad mehed vabastati vahi alt 2016. aasta alguses.

Kriminaalasja uuris kaitsepolitsei ja uurimist juhtis riigiprokuratuur.

Toimetaja: Marek Kuul



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: