"Ma ei näe huvide konflikti. IRL-i Tartu piirkonna positsioon ei ole mitte see, et tehast ei tohiks Eestisse teha. Meie seisukoht on see, et Tartu ja Emajõgi on selleks vale koht," ütles Kokk ERR-i raadiouudistele.

"Me seisame kindlasti selle vastu, et tehas rajataks Tartu lähedusse Emajõe äärde. See põhjus on, et Tartu jääks selliseks, nagu ta on. Ta on ülikoolilinn, ta on vanalinn, ta on mõtete linn, ta ei ole tööstuslinn. Tartu ei ole tööstuslinn! Ja see on meie soov," selgitas Kokk ja avaldas lootust, et Tartumaal võiks see seisukoht olla erakondade ülene.

Küsimusele, kui suur osakaal sellest puidust, mis sobiks tselluloositehasele toormeks, liigub praegu läbi Pärnu sadama, ei osanud ta täpset vastust anda.

"Ma ei oska täpselt hinnata. Selge on see, et valdav osa ümarpuidust, mis läbi Pärnu Sadama liigub, on pärit Pärnu lähedalt ja Lääne-Eestist," rääkis Kokk.

Samas ei näe sadama nõukokku kuuluv Kokk, et logistiline ring, kus on otstarbekas puitu tarnida, tehast plaaniva Est-For Investi ja Pärnu sadama puhul kattuks.

"Nad tahavad selle puidu tarnida saja kilomeetri raadiusest Tartust. Võttes sama analoogia aluseks, tuleks võtta seisukoht, et Pärnu sadamasse tulev puit on saja kilomeetri raadiusest ümber Pärnu sadama. Seega varumispiirkonnad ei tohiks väga kattuda," selgitas ta.

Enim mõjutaks tehas Koka hinnangul Lõuna- ja Kesk-Eesti tööstusi, mis konkureerivad samale toormele. Puit, mida liigutatakse Pärnu sadamast välja, tuleb valdavalt saartelt ja Lääne-Eestist.

Laadimistööd Pärnu sadamas. Autor: parnusadam.eu

Koka juttu kinnitas ka Pärnu sadama juhatuse liige Mati Einmann, kes rõhutas, et tegelikult veetakse üha rohkem puitu ka Eestisse sisse. "Arvamused, et ainult välja veetakse puitu, ei vasta tõele."

"Kui keegi [tselluloositehasesse] investeerida tahab, tehakse seda nii või teisiti, ükskõik, mida Pärnus sadam sellest arvab," lisas ta.

Pärnu sadamat läbib pool paberipuidust

Tselluloositehast plaaniva Est-For Investi juhatuse liige Aadu Polli ütles ERR-ile, et tehase maksimaalne toormevajadus on 3,3 miljonit kuupmeetrit puidutooret aastas.

Ettevõtte plaani kohaselt tuleks üks miljon Eesti ja Läti saeveskite kõrvaltootest ehk hakkest, mida valdavalt eksporditakse, ning 2,3 miljonit praegu Eesti, Läti, Leedu ja Valgevene eksporditavast paberipuidust.

"Meie regioonist veetakse praegu autodega sadamatesse ja üle mere Skandinaaviasse umbes 7,7 miljonit kuupmeetrit puidurafineerimistehase jaoks sobivat tooret, mis hõlmab nii puiduhaket kui paberipuitu," selgitas Polli.

Kui palju täpselt veetakse paberipuitu välja sadama kohta, selle osas on Est-Foril hinnangulised andmed, mis põhinevad rakendusuuringute keskuse CentAR sotsiaal-majanduslike mõjude uuringul.

Uuringu kohaselt veetakse Paldiski sadamast aastas välja 242 000 tonni paberipuitu, Kunda sadamast 612 000 tonni paberipuitu ja Pärnu sadamast 844 000 tonni paberipuitu aastas.

Polli ütles, et tõenäoliselt suudab Eesti tehas pakkuda näiteks Pärnumaa metsamüüjale konkurentsivõimelisemat hinda kui Põhjamaade tööstur Pärnu sadamas.

"Nemad peavad praegu kinni maksma kogu logistikaahela: metsast sadamasse, sadamast laevale, laevaga Rootsi või Soome, laeva pealt mahalaadimine auto peale ja autoga vedu tehasesse. Meil on ahel palju lühem ehk autoga tehasesse. Sealt tekib konkurentsieelis, mille arvelt meil on võimalik puitu varuda konkurentsivõimelisemalt," selgitas ta.

Hinnangulised paberipuidu vedude mahud maakondadest Pärnu, Kunda ja Paldiski sadamatesse (tonnides). Autor: Est-For Invest