Ostujuht: Eesti, Läti ja Leedu poekettide juurdehindlust ei saa võrrelda ({{commentsTotal}})

Ostukäru.
Ostukäru. Autor/allikas: Hanna Samoson/ERR

Ehkki ettevõtja Oleg Grossi sõnul on Eesti turul kolmest Balti riigist kõige väiksemad juurdehindlused, siis nii Eestis, Lätis kui Leedus tegutseva Rimi poeketi hinnangul on kogu tootevaliku juurdehindlusi ja selle põhjuseid raske ja kohati võimatu võrrelda.

Gross ütles Äripäevale Lidli poeketi Eestisse tuleku mõju kommenteerides, et siinsel turul on kolmest Balti riigist kõige väiksemad juurdehindlused ja kõige tihedam konkurents.

Rimi ostjuht Margus Amor vastas ERR-i küsimusele, kas Grossi väide peab nende hinnangul paika, et Eestis on tõepoolest tihe konkurents, mis mõjutab oluliselt ka jaeketi võimalusi juurdehindlusi määrata.

"Turuhind seab siin mängureeglid," märkis ta. "Juurdehindlust saab loomulikult juhtida ka läbi ostuhindade, aga see on märksa väiksem hoob kui turuhind".

Amori sõnul on nii Eestis kui ka teistes Balti riikides eri tootegruppide juurdehindlused erinevad.

"Nii Eestis kui ka Baltikumis tegutsevad jaekaubanduse ettevõtetel on erinevad ärimudelid ja nad tegutsevad ka erinevates turusituatsioonides. Näiteks Leedus on loomulikult oma mõju avaldanud Lidli kohalolek," tõdes ta.

Amor lisas, et seda, miks alkohol Lätis odavam on, teavad kõik ning mida suuremad on müügimahud, seda väiksemat juurdehindlust saab kaupmees endale lubada.

"Samas, näiteks Lätis on juba aastaid müüdud piimatooted ja eksootilisi puuvilju kallimalt kui Eestis. Selle põhjuseks pean kindlasti väiksemat konkurentsiolukorda," sõnas Rimi ostujuht. "Seega, on raske ja kohati võimatu võrrelda kogu tootevaliku juurdehindlusi ja selle põhjuseid. Mingisuguseid keskmisi juurdehindlusi võib tõlgendada läbi majandusaasta aruannete, aga see ei anna kaugeltki vastust kõigile küsimustele".

Maxima Eesti kommertsdirektor Kristina Mustonen ütles, et toodete lõpphinnastamine sõltub lisaks riiklikule maksuregulatsioonile kaupluste endi kampaanitega tulenevatest hindadest, tarnega seonduvatest nüanssidest, logistikast ja teistest faktoritest.

Küsimusele, kas Eestis on juurdehindlus Lätist ja Leedust väiksem, Mustonen ei vastanud.

Toimetaja: Karin Koppel



Rimšēvičs (vasakult teine) ja Pilštšikov tema kõrval 22. augustil 2010. Venemaal jahipeol.
"Läti panganduse eripära"

AP: Läti keskpanga juht nõudis pistist ja käis Putini liitlastega jahil"Läti panganduse eripära"

Uudisteagentuur Associated Press kirjutab, et Läti keskpanga president Ilmārs Rimšēvičs nõudis Norvik panga juhtidelt 100 000 eurot kuus, et pank saaks edukalt Läti turul tegutseda. Samuti tuleb artiklis esitatud väidete põhjal esile Rimšēvičsi võimalik seotus Venemaa suunalt organiseeritud rahapesuga, mis omakorda võib tähendada ka väljapressimisohtu Kremli eriteenustelt.

Maratonil kokku kukkunud professor Rein Ahas suri

Suri Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm

uudised
ALKO1000 alkoholipood Lätis Valkas Eesti piiri ääres.
Lisapealkiri

Ministeerium hindab alkoholiaktsiisi tegelikuks alalaekumiseks 23 miljonitLisapealkiri

Alkoholiaktsiisi mullusest 55 miljoni euro suurusest alalaekumisest ligikaudu pool ehk 28 miljonit eurot laekus riigile tegelikult 2016. ja 2018. aastal enne aktsiisitõusu soetatud varude tõttu. Piirikaubandusest või tarbimise vähenemisest tulenev alalaekumine oli möödunud aastal ligikaudu 23 miljonit eurot, näitavad rahandusministeeriumi arvutused.

uudised
Ameerika lipp ja Mao Zedongi portree

Tehnikauudised: sinu taskus võib olla Hiina küberrelv ja unustatud teenused

Tehnikamaailmas kütavad endiselt kirgi turvaaugud, mis tekitavad peavalu nii valitsustele, ettevõtetel kui ka tavakasutajatele. Nii ei soovita näiteks USA võimud enam ameeriklastel soetada Hiina päritolu nutiseadmeid, rike Facebooki innovatiivses kaheastmelises autentimissüsteemis "äratas" ellu unustatud SMS-teenused ning Google ei lase enam nii lihtsalt fotot näpata.

Kuperjanovi pataljon harjutas sel nädalal Sirgalas.

Kolonel: et 2. jalaväebrigaad poleks lihtsalt piiritulp, on ressursse juurde vaja

Sel nädalal esitles kaitseministeerium kaitseväe arengukava aastateks 2019-2022, mille kohaselt investeeritakse meie kaitsevõimekusse enam kui 2,2 miljardit eurot. Üks prioriteete on 2. jalaväebrigaadi järeleaitamine tasemele, mis on Tapal asuval 1. jalaväebrigaadil. Kolonel Eero Rebo hinnangul ei ole 2. jalaväebrigaad praegu vaeslapse rollis, kuid vahendeid on juurde vaja.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
err.ee 45. Tartu maratonil
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: