Õllest enam minnakse Lätti hoopis kange alkoholi järele ({{commentsTotal}})

Alkohol.
Alkohol. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Kuigi alkoholitootjad väidavad, et eestlaste alkoholitarbimine on tänu piirikaubandusele tõusnud, siis tegelikult pole neil selle väitmiseks alust, sest tarbimisuuringute tulemusi pole veel avaldatud. Muuhulgas näitab statistika, et kange alkohol on see, mille järele Lätti minnakse.

Loomulikult teavad õlletootjad oma tootemahte ning seda, kui palju õlut on müüdud. Küll aga on näiteks Alkoholitootjate ja maaletoojate liidu tegevjuhi Triin Kutbergi sõnul väga keeruline selgeks teha, kes täpselt alkoholi piiripoodidest ostab.

“See on kõige hallim ala - kas selle koguse (mille õlletootjad välja tõid - toim.) on ostnud kohalikud lätlased, eestlased või hoopiski soomlased,” ütles Kutberg. Eesti Konjuktuuriinstituudi uuringutulemused eestlaste alkoholitarbimise osas tulevad välja alles märtsi alguses.

Lisaks tuleb kriitiliselt suhtuda väitesse, et krediitkaartide kasutamise statistika kinnitab Lätis tehtud ostude järk-järgulist kasvamist näiteks alkoholi osas. Krediitkaartide info selle kohta, mida inimesed täpselt ostavad, ei ole avalik info.

Alkoholisurmad vähenevad

Alkoholitarbimise kasvamise või kahanemisega on tihedalt seotud rahva tervise näitajad: alkoholist tingitud haigused, surmad, õnnetusjuhtumid ja liiklusõnnetused. Need tulemused näitavad juba ette reaalset alkoholitarbimise tõusu. “Kuna eelmise aasta esialgsete andmete kohaselt alkoholisurmade ja õnnetusjuhtumite arv mullu langes, siis suure tõenäosusega ka alkoholi üldtarbimine peab olema langenud,” selgitas sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse.

“Isegi juhul kui õlletarbimine kasvab, siis see kasvab kange alkoholi arvelt. Sellega omakorda üldine 100 protsendilise absoluutalkoholi tarbimine väheneb,” rääkis Jesse. Kange alkoholi tarbimine on viimastel aastatel järjest vähenenud ja seda näitab ka konjuktuuriinstituudi viimane alkoholi tarbimise kohta käiv uuring.

Eestlased ei lähe Lätti õlle järele

Eestist ostetava lahja alkoholi aktsiis ei ole langenud, seega aktsiisirahast ilmajäämine ei sõltu õllest, siidrist või veinist. Küll aga on statistika järgi kange alkohol see, mille järele tõenäoliselt Lätti minnakse. Kange alkoholi turg oli Eestis 2017. aastal võrreldes 2016. aastaga liitrites 33 protsenti väiksem ja nii jäi riigil selle pealt aktsiisitulu saamata üle 40 miljoni euro.

Seega Saku õlletehase müügidirektori Jaan Härmsi väide, et Eesti riik saab majanduslikus mõttes kõige valusamalt kahju lahja alkoholi aktsiisimäära kahekordistumise tõttu, ei pea paika. Muuhulgas ei saa ainult aktsiisi laekumise järgi müüki hinnata, kuna rahandusministeeriumi andmetel varusid kauplused enne aktsiisitõusu suurtes kogustes odavama hinnaga alkoholi. Ja justnimelt poed, mitte niivõrd tarbijad ise. Seega aktsiisi maksmine ei olnud eelmisel aastal kuude lõikes ühtlane.

Alkoholitootja soovitus oli, et mitte üksnes loobuda järgmisesse aastasse kavandatud aktsiisitõusust, vaid alandada aktsiisi varasemale tasemele. Õlletootja hinnangul on sellisel juhul võimalik alalaekunud alkoholiaktsiis tagasi teenida kõigest ühe aastaga. See on aga Jesse sõnul ilmselge õlletootjate äriline huvi, sest selles osas on meil õppida Soome kogemusest.

Aktsiisilangus oli kahjulik

Aastatel 2003-2005 argumenteerisid suured õllekorporatsioonid Soomes, et kui Eesti 2004. aastal Euroopa Liidu liikmeks saab, siis peab Soome tuntavalt vähendama alkoholiaktsiisi, et tõkestada piirikaubandust, mis Soome ja Eesti vahel käima läheks.

Aktsiise alandati seal märkimisväärselt, kuid hinnavahe jäi ikka alles. Soomlased käisid sellegipoolest Eestis, kuid samal ajal alanesid hinnad ka nendele, kes Eestis ei käinud. Jesse sõnul tõusis nende arvelt hüppeliselt Soomes alkoholitarbimine ja ka alkoholist tingitud kahjud.

Selline asi on tõenäoline ka meil, kuna Lätis ei käi alkoholi ostmas kõik tarbijad. Pigem teevad seda Läti piirile lähemal elavad inimesed ja need, kes saavad endale pikemaid, vaid alkoholi ostimiseks ette võetavaid, sõite teha. Odavama hinnaga alkoholi saaksid pärast aktsiisi langetamist jälle rohkem osta need, kel varem kallima hinnaga alkohol ostmata jäi.

Jesse ütles, et rahva tervise paranemine on pikk protsess ja alkoholi liigtarbimise kultuuri muutmine samuti aeganõudev tegevus, kuid edusamme on mitme meetme (mitte ainult aktsiisitõusu) koosmõjul märgata. “Terved inimesed on Eesti majandusele pikas perspektiivis kasulikumad, kui ühe kaubandusartikli, alkoholimüügi tulu ja sealt saadud aktsiis,” rääkis Jesse, et alkoholi puhul on kaalukausil nii rahva tervis kui ka majandus. Ühe arvelt teist elavdada on suur dilemma.



ARVAMUS

Tiit Ojasoo

Tiit Ojasoo 104 kirjast: rünnati ka neid, kes ei ole üldse milleski süüdi

Eesti vabariigi kontsertlavastuse üks lavastajatest Tiit Ojasoo märkis Äripäeva raadio saates "Persoon", et 104 kiri kindlasti mõjutas lavastuse ettevalmistusprotsessi ja tegelikult mõjutas ka täiesti süütuid inimesi. Sealhulgas tema ja Ene-Liis Semperi lapsi, mistõttu tõstatas Ojasoo küsimuse, et kas see kiri nende allkirjadega üldse täitis oma loodetud eesmärki.

ERR-i kirjutusvõistlus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: