Gross: uute poodide avamine võib hakata tarbijaid kahjustama ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Eesti jaekaubanduse turg on juba üsna täis ning kui siin avada veel palju uusi kauplusi, siis võib see hakata ostjate huvidele vastu töötama, leiab kaubandusärimees Oleg Gross.

"Ma olen seda meelt, et konkurents on igal juhul vajalik ja see on edasiviiv jõud, aga kui ta liiga suureks läheb, siis see võib ühel hetkel hakata tarbijale kahjulikult mõjuma," rääkis Gross kolmapäeval "Vikerhommikus", lisades, et tema hinnangul võib Eestis varsti poodidel kliente puudu hakata jääma.

"Kui kliente on vähe, siis eriti toidukaubanduses, kus letid peavad olema täis värsket kaupa, sortiment peab lai ja värske olema, siis me teame, mis sellise kaubaga juhtub. Mõne kauba puhul on see tundide küsimus, kui kauba kvaliteet hakkab kiiresti langema. Siit tekibki see koht - rikkalikku valikut hoida on raske, kaup hakkab riknema ja see jääb lõpuks kõik ostja kanda ning hakkavadki hinnad tõusma," selgitas omanimelise kauplusteketi omanik Gross.

Grossi sõnul on tema keti erinevus teiste Eestis tegutsevate kauplustega selles, et temal on ka oma tootmine. "Meie selge erinevus teiste kaubakettidega on selles, et Eestis ei ole ühtegi teist ketti, kus oleks oma seakasvatus. Meil on kolm sigalakompleksi, kus meil kasvab 18 000 siga, meil on oma tapamaja, oma tööstused - meil on väga suur osa oma tööstusel ja just nimelt Eestimaisel kaubal. See andnud meile ka teatud konkurentsieelise," rääkis ta.

Selline positsioon on andnud Grossile ka aluse uute kaupluste avamiseks, kuid ta ei ava neid linnakeskustes. "Meie nišš on maainimene, kes väärtustab Eesti toitu," rõhutas ettevõtja. "Tänasel Eesti turul ongi Maxima ja meie kett kõige tugevamad hinnale surujad, seda näitavad ka ostukorvi võrdlused," lisa ta.

Grossi hinnangul on Eesti toidukaubanduse turg üldisel täis, kuid siiski on üksikuid kohti, kus saab veel kauplusi avada. "Me oleme selgelt läinud seda teed, mida teeb ka Coop, mis täidab seda seda nišši, et ka maainimestel oleks värsket kaupa saada. Me oleme samas niššis ja me oleme seisukohal, et maal on veel kohti, kuhu minna," rääkis Gross. "Ma ei taha öelda, et me sotsiaalseid projekte teeme, me ei saa seda teha, kuna oleme äriline ettevõte, kuid see on ikkagi mingis mõttes sotsiaalse ülesande täitmine, sest maainimestel ei ole kõikjal võimalik saada värsket kaupa ja ütleme otse: maainimene peab sama ostukorvi täitmiseks sageli välja käima rohkem raha (kui linnainimene - toim.)," lisas ta.

Gross rääkis ka, et vaesemates Eesti piirkondades - Ida-Virumaal, Võrumaal, osalt ka Lääne-Virumaal - on näha, kuidas 5. kuupäeval tõuseb poodide käive järsult. "Seal on selgelt tuntav, et kui on pensioni- ja lastetoetuse maksmise päevad, siis viskab käibe üles. Regiooniti on see väga erinev. Kui meil parimatel päevadel käib üle 70 000 ostja päevas, siis näiteks reedel enne palgapäeva käib 55-60 000. Siis on selgelt tunda, et inimestel on raha otsas," ütles ta.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: