Eesti kaheks jaotamisel kukuksid Harjumaa euroinvesteeringud järsult ({{commentsTotal}})

{{1518607560000 | amCalendar}}
Foto: Postimees/Scanpix

Valitsus kaalub võimalust Eestit kahe piirkonnana käsitelda, et Euroopa Liidu järgmisel eelarveperioodil rohkem raha saada, kuid rahandusministeeriumi hinnangul tähendaks see Harjumaa piirkonnas järsku struktuuriraha investeeringute kukkumist.

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja Pille Pruunsild ütles ERRi raadiouudistele, et hetkel on tegu mõttemänguga ja valitsusel ei ole plaani Eesti kaheks jagamise osas, sest kahe regioonina ei vastaks me tegelikult EL-i regionaalse jaotuse kriteeriumitele.

"EL-i mõistes on regiooni rahvaarvu alampiir 800 000 elanikku ehk Eesti jaotamisel kaheks me seda kriteeriumi kummagi regiooni osas tõenäoliselt ei täidaks," rääkis ta.

Seega on Pruunsilla sõnul kõik oletused võimalikust suuremast EL-i struktuurirahaümbrikust Eestile puhtalt oletuslikud.

"Teiseks, me peame silmas pidama, et isegi kui kogu ümbrik Eestile võiks olla järgmisel eelarveperioodil kaheks jaotatuna suurem, tähendaks see väga järsku struktuuriraha investeeringute kukkumist Harjumaa piirkonnas. Samal ajal teenindab Harjumaa oma ülikoolide, haiglate ja hoolekandeasutustega kogu Eestit," tõdes ta.

Pruunsild lisas, et need investeeringud tuleks teha igal juhul ja sel juhul seisaksid valitsus ja kohalikud omavalitsused valikute ees, kuidas investeeringute kukkumist tasakaalustada. "Me räägime siin umbes miljardist eurost," märkis ministeeriumiametnik.

Ta ütles, et kui väga teoreetiliselt rääkida ning kui kõik läheks reeglitepäraselt, siis määrus Eesti kaheks jaotamise kohta ei saaks jõustuda enne 2021. aastat, mis tähendab, et läbirääkimised oleks juba läbi ja need oleks toimunud vana jaotuse alusel. Küll aga oleks võimalik läbi rääkida, et perioodi keskel toimuks korrigeerimine, mille käigus vaadataks liikmesriikide ümbrikud üle.

"Midagi kindlat ei saa öelda, pigem saaksime mõjutada ülejärgmist eelarveperioodi," lisas Pruunsild.

Rahandusministeerium võtab seisukoha pärast analüüsi, mis tehakse maikuus, mil Euroopa Komisjoni ametlik ettepanek järgmise eelarveperioodi rahajaotuse kohta on avalikustatud.

Kaheks jagamise teoreetiline võit ulatuks kuni 700 miljoni euroni

Kolmapäeval arutas eurotoetustega seonduvat ka riigieelarve kontrolli erikomisjon, mille esimees Aivar Sõerd Reformierakonnast rääkis, et Harjumaa ja ülejäänud Eesti jagamise puhul võiksime teoreetiliselt võita 150 kuni 500, isegi 700 miljonit eurot.

See tähendaks tema sõnul, et kui me praegusel perioodil saame EL-i toetusi umbes 3,5 miljardit eurot, siis üleminekuriigiks liikudes kaotame ühe kolmandiku, aga kaheks territooriumiks jagamisel ei pruugiks kaotust tullagi. Samas tuleb arvestada ka riske.

"Kui praegu saab Tallinn ja Harjumaa ühe kolmandiku struktuurivahenditest, siis kaheks regiooniks jagamisel väheneks Harjumaa-Tallinna maht 20 korda 70 miljonile. Sellega tuleb arvestada ja siis kannatabki Tallinna teadusasutuste võrgustik, Harjumaal hoolekandeasutused, ka haiglavõrk," loetles ta.

Samas ei pea piiri tingimata Harjumaa ja muu Eesti vahel tõmbama, võib tõmmata ka Tallinna ja muu Eesti vahel, tõi Sõerd välja.

"Arvan, et nüüd kahe kuu jooksul kindlasti need arutelud jätkuvad riigikogus," tõdes ta.

Riigieelarve kontrolli erikomisjoni liige Andres Metsoja (IRL) ütles, et koalitsioon ei ole oma seisukohta kujundanud, küll aga on Eesti kaheks regiooniks jaotamise asjus tehtud esmaseid konsultatsioone. Ka IRL pole tema sõnul küsimust erakonna sees otsustanud.

"Eelkõige tuleb vaadata suurest pildist lähtudes, lähtudes loogikast, miks on üldse loodud toetusmeetmed Euroopas - ongi mahajäämuse vähendamiseks või majanduse ergutamiseks," rääkis ta ja lisas, et kui näeme, et Tallinna ja muu Eesti lõhe aina kasvab, siis on küsimus, kuidas edasi minna, aktuaalne.

Otsuste tegemise aja kohta sõnas Metsoja, et läbirääkimised käivad ning mida varem suudame seisukoha võtta, seda parem on see kõigile.

Euroopa Parlamendi saadik Indrek Tarand ütles Aktuaalse kaamera" otsestuudios, et inimeste suurlinnadesse liikumine on paratamatu ja see toimub kogu Euroopas. Ta lisas, et alati on võimalik EL-i reegleid enda kasuks pöörata ja rehepaplikult käituda, kuid see ei aita.

"Ent ega Eestis selle teema läbivaidlemine kahju ei tee. kuid parakui ei aita Antslasse tunneli ehitamine, et seal elukeskkonda hoida. Pole midagi selle vastu välja mõeldud, et inimesed siirduvad suurtesse linnadesse."

Toimetaja: Karin Koppel



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: