Kuna Eesti keskmine sisemajanduse kogutoodang inimese kohta ületab enne järgmise eelarveperioodi algust 75 protsenti Euroopa Liidu keskmisest, tähendab see toetussummade vähenemist.

Kui aga käsitleda Eestit kahe erineva piirkonnana, võiks see meile sotsiaaldemokraatide arvutusel tuua seitsme aasta peale kuni 700 miljonit lisaeurot.

Harjumaa sisemajanduse kogutoodang inimese kohta läheneb 110 protsendile Euroopa Liidu keskmisest, aga ülejäänud Eestis jääb see keskmiselt alla 60 protsendi.

"Liikmesriigid on seda regionaliseerimist teinud. Meil on regionaalne lõhe päris märkimisväärne. Meil tasub kõik võimalused läbi kaaluda," rääkis sotsiaaldemokraadist Euroopa Parlamendi saadik Ivari Padar ERR-ile. "Regioonil, mis jääb alla 75 protsendi EL-i keskmisest, on võimalused täiendavaid ressursse saada suuremad."

Euroopa Komisjon tuleb eeldatavasti mais välja oma ettepanekuga, milline on Euroopa Liidu ühine rahakott üldistest raamides 2021+ perioodil. Seega tuleks Padari sõnul selle aasta sees siseriiklikult ära otsustada, millise taktikaga läheneme.

Maaeluminister Tarmo Tamm (KE) ütles ERR-ile, et seda plaani tasuks kindlasti kaaluda. "Kahjuks eelmistel perioodidel ei ole valitsuses seda arutatud. Tuli nüüd alles välja, et Leedu on erinevalt meist seda rakendanud. Maaeluministrina on see teema atraktiivne. Kui me saame EL-i rahadega maaelu järele aidata, siis mis saab veel parem olla."

Valitsuses arutati möödunud neljapäeval teemat vaid põgusalt. "Rahandusministeerium andis lühidalt infomatsiooni ja oma nägemuse. Võimalus kaheks regiooniks on olemas, aga kui reaalne see on ja kas oleme sellega hiljaks jäänud, selgub hindamise käigus. Arutelu seisab alles ees," ütles Tamm.

Eurostat ei pruugi Eesti taotlust heaks kiita

Rahandusministeerium tõdes, et Eurostat ei pruugi kiita heaks taotlust muuta Eesti kaheks piirkonnaks.

"Piirkondade jaotamise kriteeriumide järgi ei ületaks Eesti kaheks jaotatuna (Tallinn + lähivallad ja muu Eesti või Tallinn ja muu Eesti) vähemalt ühe piirkonna osas piirkondadele seatud rahvaarvu alampiiri, milleks on 800 000 elanikku," selgitas ministeerium.

Rahandusministeerium kaalub Eesti jaotuse küsimust uuesti pärast Euroopa Komisjoni eelarveraamistiku-ettepaneku esitamist maikuus. Siis on ministeeriumi kinnitusel olemas reaalne põhi, mille alusel kahe stsenaariumi kohta võrdlusi koostada.