Eesti sissemakse EL-i eelarvesse võib kasvada viiendiku võrra ({{commentsTotal}})

Kõik liikmesriigid, nende seas Eesti, peavad Euroopa Liidu eelarvesse rohkem panustama, ütles president Kersti Kaljulaid neljapäeval kohtumisel Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeriga. Põhjuseks on see, et Brexiti tõttu jääb euroliidu eelarvesse auk. Kuna Eesti on nõus järgmisel Euroopa Liidu perioodil rohkem panustama, kasvab meie sissemakse eelarvesse umbes viiendiku võrra.

Brexiti tõttu on Euroopa Liidul eelarves auk, mis tuleb mingil moel täita või prioriteedid üle vaadata, tõdeti neljapäeval Brüssselis Kaljulaidi ja Junckeri kohtumisel, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Eesti otsustas juba eelmise aasta juunis valitsuse tasemel, et me panustame Euroopa Liidu eelarvesse rohkem.

"Eestil, kes ise maksab ühe euro sisse, saab neli tagasi, on raske. Ütleme, Eestil ei ole sobilik esimesena hakata kuulutama seda, et kõik peavad nüüd juurde maksma, sest on liikmesriigid, kes aastakümneid, kes kogu aeg on maksnud sisse rohkem kui tagasi on saanud," rääkis välisministeeriumi asekantsler Matti Maasikas.

"Eestil on väga sobilik öelda, nagu Eesti on ka teinud, meie oleme valmis juurde maksma, meie meelsest Euroopa Liit teeb oma rahaga häid asju ja eks see innustab ka teisi," lisas ta.

Kuna Suurbritaannia on Europa Liidust lahkumas, väheneb ühenduse 150 miljardi eurone eelarve aastas 10 miljardi võrra. Eesti seisukohalt ei tohiks selle maht väheneda, sest kärped tuleksid valdkondadest, kust Eesti just enim toetust saab.

"Kui eelarve maht jääks selliseks nagu täna, siis meie sissemakse seetõttu kasvaks, sest me oleksime suhteliselt jõukamad ja üks rikas sissemaksja on lahkunud. Ma ei tahaks täpset numbrit öelda, aga see sissemakse võib kasvada suurusjärgus viiendiku võrra," ütles rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna asejuht Pille Pruunsild.

Seega, kui Eesti sissemakse Euroopa Liidu eealrvesse on praegu umbes 200 miljonit, tõuseks see tulevikus umbes 250 miljonile. Pruunsild ütles, see on meie riigi eelarvele jõukohane. Seda enam, et Eesti saab ka järgmisel perioodil ühe antud euro eest mitu eurot tagasi.

"Meil on perspektiiv ka järgmisel eelarveperioodil saada Eurooa Liidu eelarvest niivõrd palju rohkem vastu kui me sinna ise sisse maksame, et juba ainuüksi raamatupidamislikult on meie huvides võmalikult tugev Euroopa Liit ja Euroopa Liidu eelarve," sõnas Pruunsild.

Järgmisel eelarveperioodil väheneb kolmandku võrra ehk miljardi võrra struktuurifondivahendite maht. Eesti loodab selle asemel saada vahendeid Rail Balticu, elektrivõrgu Venemaast lahtiühendmise ja põllumajandustoetuse kasvu jaoks.

Pruunsild ütles, et sellisel juhul meie euroraha oluliselt ei vähenegi. Laiem arutelu uue eelarveperioodi üle algab maikuus.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: