Jüri Adams: riigikontrolöri kinnitamine on ohtuderikas valik ({{commentsTotal}})

Eesti põhiseaduse üks autoreid Jüri Adams.
Eesti põhiseaduse üks autoreid Jüri Adams. Autor/allikas: ERR

President on esitanud riigikontrolöri kandidaadi ja varsti seisab riigikogul ees tema ametisse nimetamise hääletus. Tegelikult on see aga tõsisem ja ohtuderikkam ülesanne kui mitme teise kõrgema riigiametniku puhul, keda riigikogu ametisse paneb, kirjutab Jüri Adams.

Erinevalt kõikidest muudest sõltumatutest ametkondadest ei ole riigikontrollile väljastpoolt suunatud mingisuguseid intensiivse ja püüdliku töö tegemisele sundivaid instrumente. Õiguskantsleri ametkonda survestab pidev kodanike kirjade vool, riigikohut altpoolt tulevad kohtuasjad, presidenti riigi aastast aastasse korduv poliitiline kalender.

Teistelgi on kohustused seadustesse kirjutatud. Riigikontrolöril on kindel vaid kohustus teha kord aastas ettekanne riigikogule. 

Riigikontrolli töös on täiesti võimalik näidata, mida kõik on tehtud ja keda kõike kontrollitud.  Et formaalselt on töö tehtud. Aga sisuliselt võib olla olnud tegemist poollooderdamisega või nokitsemisega mitteolulistes asjades.

Just see teeb riigikontrolli juhi isikuomadused tähtsamaks kui paljudel muudel vastavatel ametikohtadel. Selle ametkonna töö kvaliteedi põhiline määraja on, millised on ametkonna juhi ideaalid ja kas tal on küllalt sisemist põlemist ning tegutsemisjulgust, et asutus tervikuna – ja tema alluvad eraldivõetuna – teeksid tulemusrikast tööd.

Riigikontrolöri ametikoht on üks niisugustest (nagu olid äsja likvideeritud maavanemate ametikohad), millega ikka kaasneb avalikkuse väga positiivne hinnang. Sisuliselt annab see võimaluse soovi korral pääseda mõnele teisele tähtsale või veelgi olulisemale ametikohale.

Selles vallas on meil kõige olulisemad kogemused Juhan Partsiga. 1998. aastal sai riigikontrolöriks avalikkusele sama hästi kui tundmatu justiitsministeeriumi asekantsler Parts, kes oli siis 31aastane. Sealt „hüppas“ ta oma sõprade ja eakaaslaste hulka, valimised võitnud erakonna Res Publica peaministriks (2003 – 2005), mis aga osutus pigem talle üle jõu ja võimete käivaks ametikohaks. 

Psühholoogiliselt ei olekski vist saanud minna teistmoodi. Riigikontrolöri ametit võib ju avalikkus hinnata väga positiivselt, aga selle tööga ei kaasne rahulolu. Need, kelle suhtes riigikontrolör koos oma alluvatega kontrollkäike teeb, ei ole sellest sugugi vaimustunud ja tänulikud, ei kiirusta ennast muutma ega ettepanekuid ellu viima. Soovitud positiivsed tulemused võivad ju pikemas perspektiivis saabuda, aga mitte 5-aastase ametiaja jooksul. Nii hakkab paratamatult kuhjuma rahulolematus ja siis on üsna loomulik soovida saada niisugusele kohale, kus saaks ise tegelikke muutusi ellu viia.

Võib-olla just eelkirjeldatud põhjustel on Euroopa riikides üldine reegel, et meie riigikontrolöri ametiga analoogilistele positsioonidele ei määrata noori mehi või naisi. Tava on, et sellistele kohtadele määratakse vanemaid ja teenekaid inimesi, selliseid, kellele see ametikoht on eeldatavasti viimane enne pensionile siirdumist. •

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

Toimetaja: Rain Kooli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: