President esitab riigikontrolöri kandidaadiks Janar Holmi ({{commentsTotal}})

{{1517034300000 | amCalendar}}

President Kersti Kaljulaid teeb riigikogule ettepaneku nimetada järgmiseks viieks aastaks riigikontrolöri ametisse haridusministeeriumi kauaaegne kantsler ja nüüdne sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Janar Holm.

Holm rääkis laupäeval Kadriorus toimunud pressikonverentsil, et otsus ei sündinud raskelt, sest tegu on tugeva organisatsiooniga. Holmi hinnangul aitab tema senine kogemus riigikontrolöri funktsiooni täitmist, sest ta on saanud teha koostööd paljude riigiasutuste ja ministeeriumidega.

"Kõige tähtsam, et minu jaoks on oluline, milline on Eesti riik, millises riigis kodanikud elavad," kinnitas ta.

Sellest, mida ta kavatseb riigikontrolöri ametis ette võtta, on Holmi sõnul veel vara rääkida, kuid küsimus on eelkõige mitte selles, mida teha, vaid kuidas teha.

"Kuidas tekitada konstruktiivset dialoogi nii auditeeritavate kui riigikogu vahel, et töö oleks tõhus, asjakohane, vajalik ja jõuaks ka otsusteni," ütles kandidaat.

Ta lisas, et riigikontrolöri ametisse kandideerimisel tuleb endale selgeks teha, kas ollakse sõltumatu ja soovitakse selleks jääda. Holmi kinnitusel on tal valmisolek teha sõltumatut koostööd kõigiga ja anda adekvaatset infot.

"Juhan Parts tõi viimases intervjuus välja huvitava võrdluse, et riigikontrolör on nagu Taavet Koljati vastu /.../ Arvan, et riigikontrolör pole selline Taavet, kes üritab Koljati surnuks lüüa, kujutan teda ette sellise Taavetina, kes istub Koljatiga maha ja nad jõuavad kokkuleppele," selgitas ta.

Kaljulaid ütles, et Holmil on pikaaegse kogemusega kantslerina hea pilt kõigist poliitikavaldkondadest ja valitsemisaladest ning ta on oma tööga alati hästi hakkama saanud.

"Olen /.../ täiesti veendunud, et Holm hoolib väga Eesti riigi tulevikust ja teeb tööd eelkõige lähtuvalt Eesti riigi huvidest. Mul on väga kindel tunne esitada sind, Janar, sellesse rolli," lausus president Holmile.

Riigipea ei ole veel küsinud parlamendi fraktsioonide arvamust, millest aga oleneb, kas riigikontrolöri kandidaat pälvib riigikogu toetuse või ei.

Holm: riigikontrolli ja ministeeriumide vahel puudub rindejoon

Janar Holm ütles "Aktuaalse kaamera" stuudios, et ta ei taju riigikontrolli ja ministeeriumite vahel, mida ta seni juhtinud on, mingit rindejoont.

"Eks on kindlasti vaidlusi nagu igal pool, aga see ei tähenda sõda, vaid dialoogi. Dialoog on see, mis peab jätkuma," ütles Holm.

Holmi hinnangul on riigiametid võtnud riigikontrolli auditites tehtud soovitusi ja ettepanekuid piisavalt kuulda.

"Tõepoolest, on neid, mis jäävad korduma ja jäävad korduma, aga eks nendest tuleb rääkida. Kui need on põhjendatud jätkuvalt, siis nende juurde tuleb jääda ja eks tilk uuristab ka kivisse lõpuks tilkumisega augu," leidis Holm.

Holmi hinnangul on eelmisel riigikontrolörid saavutanudki olukorra, kus suhtlust ametkondadega ei käsitata sõjana. "Eks ju ka riigikontroll tahab teha oma tööd nii, et sellest oleks kasu," ütles Holm, kes sõnastas oma eesmärgiks selle, et riigikontrolli käsitletaks sõbraliku dialoogipartnerina.

Holmil on ligi 20 aastat juhtimiskogemust

Holm (41) lõpetas 1998. aastal cum laude Õigusinstituudi eraõiguse õppesuuna ning kaitses 2005. aastal Tartu Ülikooli Õigusinstituudis õigusteaduste magistrikraadi. Ta töötas üheksa aastat haridus- ja teadusministeeriumi kantslerina ja enne seda asekantslerina, viimase aasta sotsiaalministeeriumi tööala asekantslerina.

„Majanduskasvu klaaslae lõhkumisel ja heaolu suurendamisel on üheks peamiseks võtmeks kõigi eestimaalaste tööalase potentsiaali äratamine ja rakendamine,“ ütles ta sellesse ametisse astudes, pidades vajalikuks ka tööturu põhjendamatute piirangute kõrvaldamist – olgu selleks asjakohatu regulatsioon või ajakohatud hoiakud.

Senise riigikontrolöri Alar Karise viieaastase ametiaja viimane tööpäev on 7. aprillil.

Riigikontrolöri kandidaat peab läbima kuni kolm kuud kestva julgeolekukontrolli, et saada juurdepääsuluba täiesti salajase tasemega riigisaladusele.

Eestis riigikontrolöri ametit pidanud (1998-2002) ja sealt 2003. aastal erakonna Res Publica esimehena peaministriks tõusnud praegune Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts kirjeldas nädal tagasi usutluses ERR-ile, milline peaks tema arvates olema Alar Karise ametipärija.

„Väga tähtis, et ta suudab hoida riigikontrolli sõltumatust, sest ta tunneb end sageli Taaveti ja Koljati olukorras, kus valitsuse ressursid on kümnetes kordades suuremad riigikontrolli võimalustest selle kõige kasutamist kontrollida,“ rääkis Juhan Parts. „Nii ongi riigikontrolöril vaja suurt pilti, kogemust... Spetsialisti leiab alati, aga perspektiivi nägevat ja konteksti, seoseid loovat, kiirelt taipavat – sellist juhti on vaja.“

Haridus- ja sotsiaalministeeriumides koos Janar Holmiga töötanud inimesed kinnitasid, et tal on kogemust, suure pildi nägemise oskust ning lisaks saarlase sitkust ja huumoritaju.

Holm ise ütles kahe aasta eest kodusaare ajalehele Saarte Hääl: „Sageli mõtleme välja uusi asju, mida juurde teha, aga selle kõrvalt tuleks mõelda ka sellele, mida enam ei ole vaja teha.“

Põhiseaduse järgi teeb president riigikogule ettepaneku riigikontrolöri ametisse nimetamiseks. Ettepaneku heakskiitmiseks on vajalik poolthäälte enamust parlamendis toimuval salajasel hääletusel. Riigikontrolöri ametiaeg on viis aastat alates ametivande andmisest.

Toimetaja: Karin Koppel, Toomas Sildam



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: