Kirjuta Eestile | Teisitimõtlejate ja eksijate kaitseks ({{commentsTotal}})

Albert Einstein.
Albert Einstein. Autor/allikas: ideachampions.com

Alustan lihtsa küsimusega. Kui paljud teist on oma elus spikerdanud? Kas või kunagi? Kui paljud teist on oletanud, et teie vastus on õige, kuid ikkagi kirjutasite kellegi pealt maha, sest see oli enamiku arvamus?

Ma esitan teile need küsimused, sest olen ise seda kogenud. Kord küsisin ma enda käest, miks ma kirjutan maha – isegi siis, kui olen oma arvamuses kindel. Mis paneb meid omaenda mõtteid umbusaldama?

Kuskohast on pärit meie sisemine hirm? Hirm anda valet vastust. Kas see on ühiskonna surve, mis taob meile pähe, et oleme liiga noored või liiga rumalad, ei ole piisavalt kogenud ja peame hoidma kinni üldlevinud arvamusest?

Siis tekkis mul teine küsimus. Kui paljud silmapaistvatest inimestest olid veendunud üldlevinud tõekspidamistes? Kas esimese lennu sooritanu, relatiivsusteooria looja või interneti leiutaja kuulasid neid, kes väitsid, et see on võimatu? Kindlasti mitte.

Meie mõtted, uskumused, arvamus on arengu tõukejõud. Selle jõu saavutamiseks peab alustama mõttega, et valesid vastuseid polegi olemas. On vaid need, mis panevad meid oma arvamust ümber mõtlema. Kui Thomas Edison ei saanud elektripirni 1000 korda tööle, küsiti tema käest, kas tema katsed on osutunud fiaskoks. Ta vastas: „Ei, nüüd ma tean 1000 viisi, kuidas elektripirn ei tööta.“

Kool on see koht, kus me peame selle mõtte endale selgeks tegema, et tulevikus olla õnnelikud ja edukad inimesed – sest me oleme seda väärt. Praegu on eestlased õnneindeksi järgi 66. kohal. Praegu kannatab iga kolmas noor vägivalla all. Tihti on solvangud seotud inimese teistsuguse riietusega, madalamate hinnetega või teistest erineva arvamusega. 

See ei tähenda nüüd, et peab ennast muutma. See tähendab vaid seda, et peab oma tõekspidamistes järjekindel olema ja aktsepteerima neid, kes on meist erinevad.

Aga ka tugevamatel isikutel on vaja toetust. Mõelge oma lähedastele. Küsige perekonnaliikmete ja sõprade käest, kuidas neil päev möödus, kas neid midagi ei häiri. Tihtipeale jäävad probleemid kuulmata. On tähtis ka ebameeldivamaid olukordi arutada, kuna see annab turvatunnet ja enesekindlust juurde. Toetage oma lähedasi isegi siis, kui teie ise seda ideed ei jaga, uskuge nendesse ja usutera annab hiljem saaki.

Ma südamest soovin, et iga noor või täiskasvanud inimene saaks piisavalt enesekindlust, et oma ideed ellu viia, et unistused saaksid teoks, et meie keskkond toetaks teisitimõtlejaid.

Eesti tulevik ei sõltugi millestki muust kui kodanikuaktiivsusest, sest kui see koht on uuteks ideedeks avatud, kui „me hoiame nõnda ühte“ nagu on lootnud Paul-Erik Rummo, siis on meie riigil tohutu potentsiaal.

Head Eesti inimesed! 

Head noored! Ärge spikerdage ei koolitunnis ega ka elus. Saage omad kahed, oma õppetunnid. Arutage oma valikuid õpetajaga, vanematega, kogenumatega ja saage uusi, aga kõigepealt OMA teadmisi.

Head 100. aastapäeva! •

Tegemist on Vabariigi Presidendi kõnevõistlusel „Kirjuta Eestile“ ära märgitud tööga. Kõnevõistluse võidukõne aga kantakse ette 21. veebruaril Narvas sündmusel „Eesti tänab“, kus president Kersti Kaljulaid annab üle riiklikud teenetemärgid.

Toimetaja: Rain Kooli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: