"Mõnikord on poliitiline soov nii suur, et unustatakse ära põhiseadus. Sealt tulenevad kõik otsused, mis ma olen pidanud tegema, aga ma ei pea seda kelkimiseks, et vaadake, mina olen nii palju tagasi lükanud. Pigem on see mure. Ja olen alati rõhutanud, et parlament või riigikogu võiks oma tööd paremini teha, süveneda rohkem," rääkis president Alar Karis.

Postimehe peatoimetaja asetäitja Indrek Kiisler rääkis, et Karis pole poliitikast tulnud inimene, mistõttu pole ta ka selline mängur, nagu on poliitikud. "Ta üritaski eelkõige suunata riigikogu läbi selle, et anda märku: tegigi täpselt seda tööd, mis tegelikult presidendi tööülesanne on," lisas ta.

Kiisleri sõnul proovis Karis tasakaalustada riigikogu ja segadust, mis seal valitses. "Ka seaduste osas, mis sealt välja tulid, näiteks automaks," nentis ta.

Automaks jäi algselt välja kuulutamata

President Karis jättis algselt automaksu seaduse 2024. aastal välja kuulutamata, leides et see rikub võrdse kohtlemise põhimõtet. Riigikogu muutis seadust ning president kuulutas selle kuus nädalat hiljem välja.

Delfi arvamustoimetuse juhataja Erik Moora sõnul tekkis arutelu selle üle, nagu igal maksul tohiks olla ainult üks eesmärk. "Vastupidi, niisuguseid makse, millel on ainult üks eesmärk, on väga vähe ja selge on see, et iga maksu eesmärk on koguda riigieelarvesse raha," sedastas ta.

Automaksuga hakati ette heitma, nagu see oleks vale. "Selge on see, et väga paljude maksude eesmärk on mõjutada teatud tarbimiskäitumist, saavutada muid eesmärke, nii nagu selle maksu puhul ka selgitati," sõnas Moora. "Selles osas hüpata ree peale tundus mulle siin natuke populistlik," nentis ta.

Poliitiliselt teravaimaks osutus kirikuseaduse vetostamine. President saatis seaduse riigikohtusse, taotledes selle põhiseadusevastaseks tunnistamist, sest sisulist muutust see ei tooks.

Karis rääkis, et kirikuseadust ja nende põhikirja võib muuta, aga side jääb ikka alles. "Seetõttu ma palusingi korduvalt vaadata ja kui ta läks riigikohtusse, oli ka seal üksjagu kohtunikke eriarvamusel," sedastas ta. Karis ütles, et praeguseks on jõutud inimõiguste kohtusse. "Tegelikult ütlesin ka alguses, et mõelge läbi, mis sammud saavad olema, et kuidas seda seadust siis rakendatakse," selgitas ta.

Taskuhäälingu "Poliitikaguru" toimetaja Tõnis Leht rääkis, et Karis pole suutnud Vene kiriku käsitlust muuta. "Aga siiski tema kriitika seal põhimõtteliselt oli ikkagi adekvaatne ja sisuline ning riigikohtu otsus ikkagi võttis ka presidendi ja tema õigusnõuniku argumente olulisel määral arvesse," nentis ta.

Venemaa täiemahuline sõda

Karise ametiaja määrav sündmus oli Venemaa täiemahuline sõda. Karis kohtus Zelenskiga vaid kaks päeva enne Venemaa täiemahulist sissetungi. Hiljem käis ta Ukrainas korduvalt ning Zelenskiga kohtuti ka Kadriorus. Välispoliitiliselt iseloomustab president oma stiili kui pehmet diplomaatiat.

Moora ütles, et Karise ametiaeg sattus aeg, kus rahvusvahelisel areenil oli peaministrina ülihinnatud Kaja Kallas, kes sai väga palju tähelepanu, eetrit, tsiteerimisi, kajastust. Tema hinnangul oli Eesti sõnum erakordselt hästi pildis. "Karis jäi sellele paratamatult varju," sõnas Moora.

"Nüüd hiljuti ka loen, et president Karist välispoliitika ei huvitanud, mis on ju lausvale," ütles Karis. Ta nentis, et välispoliitikat saab teha erinevalt. "Täna mõnes mõttes haugutakse vale puu all," sõnas ta. "Sellepärast, et kõik see roll, eriti Ukraina sõja kontekstis, on peaminister ja välisminister," jätkas Karis. Ta ütles, et just nemad kannavad seda rolli, sest käivad NATO kohtumistel ja ülemkogul.

Karise sõnul on ta pidanud pehmet diplomaatiat oluliseks ja arvab, et selle mõju on tunduvalt pikem. Karis tõi näiteks Kasahstani-juhtumi. "Kui ma küsin, mis seal juhtus, siis ma vastust ei saa, tegelikult seal ei juhtunud mitte midagi," ütles Karis.

Kiisler sõnas, et kui asjad olid juba juhtunud, siis ei osanud Karis neid selgelt seletada. "Ta jäi tegelikult oma seisukohtade selgitamisega pidevalt hätta," lisas ta.

"Ma näen, kuidas teda painab Kasahstani-skandaal, ta ei saanud sellest kuidagi üle ega ümber," jätkas Kiisler. Ta nentis, et sellest on palju aega möödas, kuid Karis pöördub selle juurde tagasi, sest paljud inimesed Eestis ei mõista, miks Karis seda tegi. "Mul on tunne, et selle viie aasta jooksul ta päris paksu nahka ei suutnudki kasvatada," ütles Kiisler.

Kõrge toetus rahva seas

Välispoliitikale vaatamata oli Karise suurimaks töövõiduks kõrge toetus rahva seas. Leht ütles, et Karis meeldib inimestele, sest ta tundub tark, intelligentse jutuga, samas ka avatud ja soe. Ta jätkas, et Karis ei ole tõrjuv, ei mõju arrogantselt või ülbelt, ei mõju ka tüdinult, kui ta inimestega suhtleb.

Ent pehme loomuga Karis näitas, et võib olla ka päris terav. Kiisler sõnas, et viltu ütlemisi tegelikult oli ja vihjamisi ning mõnikord ka otse, kui ta ütles, et Kaja Kallas võiks tagasi astuda idavedude skandaali ajal.

Kiisler nentis, et sellist teravat sõnakasutust, mis iseloomustas Toomas Hendrik Ilvest ja Kersti Kaljulaidi, nende viie aasta jooksul tegelikult ei kuulnud.

Üks Karise tuntumaid tsitaate pärineb aga tänavusest Vabariigi aastapäeva kõnest. "Oleme oma armsa sauna üle kütnud ja vängest leilist uimased."

Moora arvates jääb see inimestele meelde. Moora ütles, et sageli olid Karisel head kõned, kuid lugedes olid need veel paremad kui vahetult kuulates.

Lõpetuseks ütles president, et viimaseid aastaid jäävad eelkõige saatma siiski rõõmsad hetked.

"Kui anda ikkagi neid aurahasid siin välja, need emotsioonid, mis siis inimestel on, seda on nii tore vaadata. Kõik see üllatus ja see ei ole teesklev," ütles Karis.

Ametisse astub Ülle Madise

Esmaspäeval astub ametisse president Ülle Madise. Uus president toob endaga kaasa uue meeskonna.

Kantselei direktori kohale asub varasemalt Tallinkit, kultuuriministeeriumit ja Vanemuise teatrit juhtinud Paavo Nõgene.

Julgeolekunõunikuks saab julgeolekuekspert Rainer Saks, riigikaitse nõukogu nõunikuks endine riigisekretär Taimar Peterkop ja välisnõunikuks kauaaegne diplomaat Liis Lipre-Järma.

Presidendi sisenõunikuks asub endine minister ja Tallinna poliitik Vladimir Svet. Õigusnõuniku tööd jagavad omavahel praegu sama tööd tegev Hent Kalmo ja jurist Ida Ulita Vooglaid.

Kultuurinõunikuks saab näitleja, lavastaja ja teatrijuht Jaak Prints. Praegune õiguskantsleri büroo üldosakonna juhataja Piret Arukaevu asub korraldama presidendi tööd ja endine kaitsepolitsei kommunikatsioonijuht Harrys Puusepp tema meediasuhtlust.