Ruussaar: presidendi kõne andis kohvinurgale mitu head tsitaati ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Ainar Ruussaar
Ainar Ruussaar Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Vikerraadio saates "Ruussaar ja Rumm" leidis saatejuht Ainar Ruussaar, et presidendi aastapäeva kõne oli terviklikult hea ja andis ka paar head tsitaati, saatejuht Hannes Rumm seevastu ootas enda sõnul presidendilt motivatsioonikõnet.

Ruussaare sõnul tulenes riigipea ja presidendi kantselei enda poliitilisest otsusest pöörata kõnes tähelepanu võimalikult paljudele Eesti kihtidele, inimestele, erinevatele spetsialistidele.

"See oli nii kõnes, nii vastuvõtul. Mulle jäi sellest kõnest küll paar väga head tsitaati kõrvu," tõdes Ruussaar.

Rumm nõustus Ruussaarega, et presidendi kõne oli hea. "Vaatasin üle ka selle, mida me Anvar Samostiga rääkisme presidendi esimesest aastapäevakõnest aasta tagasi. Ja siis me rääkisime aasta tagasi, et tegelikult oli kõne korralik, aga president kukkus läbi kohvinurga testis ehk kui homme saavad inimesed tööl kokku kolleegidega, siis ma arvan, et selles kõnes ei olnud ühtegi nii selgelt välja tulnud mõtet või kujundit, millest inimesed räägiksid. Ma kardan, et kohvinurgas räägitakse homme ikka rohkem kleitidest, glamuurist ja kõigest sellest, mis presidendi teksti ümbritses," arvas Rumm.

Ruussaare sõnul oli aga presidendi kõnes väljend "nõudlik rahulolematus", mis tegelikult võikski olla kohvinurga üks teemasid.
"Inimesed on nõudlikult rahulolematud oma riigiga, oma ülemustega, oma alluvatega ja nii edasi," rääkis Ruussaar.

Rummu sõnul tõi president näiteks eelmisel aastal oma kõnesse uue mõiste - komberuum, mida ka tegelikult natuke pruugiti, kuid käibesse see siiski ei läinud.

"Tänavuse Kersti Kaljulaidi kõne pluss oli kindlasti see, et see oli järjepidev, sest näiteks sõna komberuum märkis ta korra ka kõnes ära, kuigi see üldkäibesse ei ole läinud. Kiitus selles mõttes presidendile, et kui vaadata tema eelmise aasta kõiki olulisemaid teemasid - perevägivald, koduvägivald, kodanikuühiskonna areng, siis need teemad ta käis sel aastal oma tekstis ka järjepidevalt üle ja see näitab, et ei ole nii, et esimesel aastal noore presidendina, noore tiimijuhina, midagi panid paberile ja unustasid ära. Tegemist on järjepideva süstemaatilise tööga, mis riigipea puhul on kindlasti väga tunnustamistväärt," arvas Rumm.

Ruussaar mõtestas enda jaoks nõudliku rahulolematuse lahti nii, et kui me oleme nõudlikult rahulolematud, siis me tahame saada jõukamaks, me tahame, et me elu oleks lihtsam, parem.

"Aga pagan, kuidas sa saad jõukamaks kui su elu tehakse läbi maksude keerulisemaks, kui ei saa teha abikaasaga ühisdeklaratsiooni, kui on vaja laste trennimaksud abikaasaga ära jagada, et saada maksuametilt natuke tulumaksu tagasi. See ongi nõudlik rahulolematus," nentis Ruussaar.

Rummu sõnul märkis aga näiteks Andrus Ansip, et president kritiseeris oma kõnes liiga vähe valitsust.

"Kersti Kaljulaid ütles poole lausega, et Eesti riik on läinud segasemaks, keerulisemaks ja ei räägi ainult maksudest ja siis läks oma jutuga üle e-riigi peale. Ja see oli hea näide sellest, et president hoolega hoidub ametisolevat valitsust kritiseerimast. See oli tema selge valik. Sellega võib nõus olla, võib mitte nõus olla, aga täiesti teadlikult ebalennartmerilikult ei hakanud ta valitsust ründama," tõdes Rumm.

Rummu sõnul on kõne puhul oluline alati ka see, keda tsiteeritakse.

"Tema eelmise aasta kõne tsitaadivalik oli suhteliselt juhuslik, seal olid Eesti kirjandustegelased nagu Friedebert Tuglas ja Ernst Enno ja ainsa poliitikuna selline tegelane nagu Otto von Bismarck, kes on legendaarne 19. sajandi Saksa poliitik. Eilses kõnes president asetas end täiesti teadlikult oma eelkäijate õlgadele. Rõhutatult tsiteeris erinevaid varasemad Eesti riigivanemaid ja presidente - August Reid, Konstanin Pätsi, Jaan Tõnissoni, Arnold Rüütlit, Lennert Merit ja Toomas Hendrik Ilvest. Püüdis võimalikult laiaks vedada selle listi oma eelkäijatest, kellele ta oma kõnes viisakalt tugines," märkis Rumm.

Ruussaare sõnul oli Kesti Kaljulaidi kõnes ka hea väljend "kohaliku hetke kuningad", mis võiks samuti olla teemaks kohvinurgas.

"President viitase sellega kohalike omavalitsustegelaste ja kohalike omavalitsuste suutmatusele täita oma kohustusi inimeste ees ehk siis kohaliku hetke kuningad on suurepärane kujund," märkis Ruussaar.

Rumm nõustus ja avaldas lootust, et seda nähtust natuke loksutab palju kritiseeritud omavalitsusreform, mis on igati vajalik ja põhjendatud.

"President küll sellesse KOV-i teemasse sisse ei läinud. Selle kõne kõige nõrgem koht oligi, et ta proovis end sidustada erinevate inimeste rühmadega, katta erinevaid teemasid ja sellel ei olnud keskset fookust. Minu jaoks kõige kesksema fookuse koht oli see, kus president mitte küll otsesõnu aga väga selgelt tuli tagasi oma esimeses kõnes olnud väärtuskonflikti juurde Eesti ühiskonnas ehk siis rääkis, et 21. sajandi eestlus peaks olema avatud eestlus. Kaitsekilbina kasutas Konstantin Pätsi kõnet 1922. aastast, kus riigivanem Konstantin Päts rääkis sellest, et talle käib närvidele kitsarinnaline šovinistlik rahvuslus, mis oli omane tsaari-Venemaale. Võib arvata, et Kersti Kaljulaid astus dialoogi EKRE ja EKRE valijatega, kes on kitsarinnalise rahvusluse poolt," nentis Rumm.

Toimetaja: Marek Kuul

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: