Ratas: alkoholiaktsiisi tõusu ärajätmine on õige suund ({{commentsTotal}})

{{1519902060000 | amCalendar}}
Foto: Siim Lõvi /ERR

Peaminister Jüri Ratas (KE) ütles, et läheb riigieelarve strateegia läbirääkimistele positsiooniga, et tuleva aasta alkoholiaktsiisi tõusud võiks ära jätta.

Soovist alkoholiaktsiisi tõus tuleval aastal ära jätta on ammu teatanud Isamaa ja Res Publica Liit (IRL). Siiani kõige enam aktsiisipoliitika muutmise vastu seisnud sotsiaaldemokraatide juht Jevgeni Ossinovski nentis seda nüüd ka erakonnakaaslastele saadetud kirjas, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Neljapäeval kinnitas valitsus vastavat kavatsust ka ajakirjanike ees peetud pressikonverentsil.

"Ma arvan, et tänases seisus, kui me hindame piirikaubandust, teiselt pool alati tuleb vaadata neid tervisenäitajaid, siis see teema, et väga tõsiselt kaaluda alkoholiaktsiisi tõusude ärajätmist järgmise aasta 1. jaanuarist, on õige suund," rääkis Ratas.

"Ma arvan, et ükski minister, ükski valitsuse liige ei saa täna öelda, et see läheb konkreetselt nii, sest kokkuvõttes riigieelarve strateegia on valitsuse ühine otsus. Aga kui ma küsin enda käest, kas selle positsiooniga ma läheksin nendele läbrääkimistele, siis vastus on, jah, lähen," lisas ta.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo (SDE) nõustus selle seisukohaga.

Valmisolekut aktsiisitõusud ära jätta väljendas ka IRL-i esindav sotsiaalkaitseminister Kaia Iva.

Ossinovski selgitas kirjas parteikaaslastele, et kuna Läti tõstab ka oma aktsiise, siis selle muutuse tulemusena on peagi viinaaktsiisi vahe kahe riigi vahel väiksem, kui see oli 2016. aastal, mil piirikaubandus hoo sisse sai.

"Kui järgmisel aastal jääb tõus ära, siis tõepoolest, vaadates näiteks kanget alkoholi, siis aktsiisierinevus on sama, mis oli 2016. aastal. Aga rõhutan, et 2016. aasta lõpuks oli kange alkoholi piirikaubandus juba saavutanud suure mahu, piiril müüdi kaks miljonit liitri kanget alkoholi. Nii et me sektori poolt ei saa küll öelda, et järgmise aasta aktsiistõusu ärajätmine oleks lahendus. See on põhimõtteliselt absoluutne miinimum, millest valitsus üldse täna rääkida saab," rääkis Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liidu tegevjuht Triin Kutberg.

Õlleaktsiisi puhul on aga olukord vastupidine - erinevus kahe riigi aktsiiside vahel on viimaste aastatega märkimisväärselt kasvanud. Kutberg kinnitas, et tänane Läti aktsiitõus ei oma tänavusele piirikaubandusele mingit mõju. Viimasega nõustus ka Konjunktuuriinstituudi juht Marje Josing, kelle sõnul on hinnavahe Läti ja Eesti vahel kahekordne.

Kui 2016. aastal oli pooleliitrise õlle puhul aktsiisi erinevus Eestis ja Lätis vaid kümme senti, siis aasta hiljem juba 25 senti. Praeguseks on vahe vähenenud, kuid mitte oluliselt - Eestis lisandub õlle puhul aktsiisina hinnale 40 senti, kuid Lätis 16 senti, seega 24 senti vähem. Viina puhul oli aktsiisi vahe Eestis ja Lätis tunamullu 1,55 eurot, mullu 1,88 ja praegu 1,68 eurot.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: