Eesti Konjunktuuriinstituut tutvustas sel nädalal uuringut, millest tuli välja, et tõsisem piirikaubandus Lätiga algas juba 2016. aastal, mil valitsust juhtis reformierakondlane Taavi Rõivas.

Uuring näitas ka, et enam ei piirdu piirikaubandus ainult alkoholiga, vaid kasvavas mahus on lisandunud teised aktsiisikaubad ja muud kaubad. Riigile on sellega tekitatud oluline maksukaotus - lisaks aktsiisidele ka käibemaks ja ettevõtlusest laekuvad maksud.

"Kui vaadata, kuhu me oleme siis jõudnud, siis minu meelest väga kujundlik oli Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringu päeva õhtul vaadata uudistesaateid, kus erinevate erakondade esindajad kõik kuidagi väga pinges olekuga vastasid ajakirjanike küsimustele. Ja kokkuvõte oli see, et alkoholiaktsiisi poliitika on tänaseks täiesti orvuks jäänud, keegi ei taha teda omaks tunnistada. Nagu kuulus vanasõna on, et edul on palju vanemaid, aga läbikukkumine on alati orb," kommenteeris Samost saates.

Ajakirjanik Ainar Ruussar tõi välja, et tema hinnangul on naljakas, et piiriülesest kaubandusest on tehtud justkui Eesti probleem, kuigi see on kogu aeg kogu maailmas olemas olnud ning ka jääb alati alles.

Samost nõustus, et see on ülemaailmne nähtus, sest riikides on elatustasemed erinevad, samuti on maksud erinevad. Samas on viimast ehk maksukomponenti võimalik Eesti valijatel ja poliitikutel muuta.

"Kas ei oleks ju meie majandusele kasulikum, kui, esiteks, meie inimestele teatud kaubad oleksid odavamad?. Ma ei ütle, et alkohol peaks odavam olema, aga näiteks kütus võiks kindlasti odavam olla kui naaberriikides," rääkis ta.

"Ja kas ei oleks mõistlik seda aktsiisipoliitikat sellisel viisi suunata, et meie inimesed ei käiks naabrite juures ostmas, vaid naabrid käiksid meie juures ostmas. Jällegi, ma ei pea silmas eelkõige alkoholi, pean silmas näiteks kütust, aga pean silmas ka näiteks muid kaupu, mis Eesti maksupoliitika tõttu on tõenäoliselt kallimad kui naaberriikides," lisas ta.