Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika analüütik Kadri Klaos ja sama osakonna juhataja Sven Kirsipuu kirjutasid ministeeriumi blogis, et alkoholiaktsiisi alalaekumises oli oluline roll sellel, et tootjad ja müüjad varuvad enne aktsiisitõusu madalama aktsiisimääraga alkoholi.

"Varumise tõttu deklareeriti suur osa alkohoolsete jookide koguseid teisel perioodil, kui neid tegelikult tarbiti – toimus deklareeritud ja tegelikult tarbitud koguste nihkumine erinevatesse perioodidesse," selgitasid Klaos ja Kirsipuu.

Eelarve laekumist 2017. aastal mõjutasid prognoositust erineval ajal toimunud varumine nii eelmise aasta alguses kui ka lõpus. Kuna 2016. aasta novembris ametisse astunud valitsus nihutas mullu jaanuaris toimuma pidanud aktsiisitõusu edasi veebruari, siis oleks pidanud ka varud selle võrra eelduslikult nihkuma.

"Samas jäi muudatusest etteteatamise aeg suhteliselt lühikeseks ning seetõttu alustasid ettevõtted varude soetamist juba varem – võrreldes ootustega varuti alkoholi ligi 22 miljoni euro aktsiisitulu väärtuses 2016. aasta novembris ja detsembris, mistõttu selle summa võrra jäi 2017. aasta laekumine väiksemaks," selgitasid nad.

Tänavu veebruariks planeeritud aktsiisitõusu otsustas valitsus möödunud aasta lõpus poole võrra leevendada ning see vähendas hinnatõusu väljavaateid ning sellega seonduvalt ka motivatsiooni varusid soetada, võrreldes aasta varem riigikogus menetletud riigieelarve eeldustega.

"Riigieelarve prognoosis eeldati vähesel määral varude soetamise algust juba 2017. aasta detsembris ning kõrgpunkti 2018. aasta jaanuariks, kuid tegelikkuses nihkus kogu varumine jaanuari, mis vähendas 2017. aasta laekumisi ja suurendas samavõrra 2018. aasta laekumisi," selgitasid rahandusministeeriumi esindajad.

"Eelnevast tulenevalt ei ole varumise tõttu teistesse aastatesse nihkunud 28 miljonit eurot riigi jaoks kaotatud tulu, vaid lihtsalt ajaliselt teises perioodis laekuv tulu," rõhutasid nad.

Lisaks mõjutasid eelmise aasta laekumisi suvise lahja alkoholi aktsiisi tõusu eel soetatud märkimisväärsed varud, mis olid ministeeriumi hinnangul pretsedenditult suured. Varusid nii tootjad kui müüjad ja sellises mahus varumist ei osatud eelarveprognoosis ette näha.

"See tähendab, et vana aktsiisimääraga alkoholi tarbiti pikema aja jooksul ning eelarvesse laekus ligikaudu nelja miljoni euro ulatuses vähem aktsiisitulu. /.../ Kokkuvõttes ja varude mõju elimineerides jäi eelarve alalaekumiseks oodatust suurema piirikaubanduse või väiksema tarbimise tõttu ligikaudu 23 miljonit eurot," nentisid Klaos ja Kirsipuu.