Rahandusministeerium ei avalda ega kommenteeri esialgseid maksutulu laekumise andmeid avalikult enne märtsi teist nädalat, kui lõplikud numbrid on kokku löödud.

Tõenäoliselt tuleb alkoaktsiisi oodatust parem laekumine suurematest alkoholivarudest jaanuaris, kuna detsembris jäi varumine ära.

„Kuna alkoholi aktsiisimäärad tõusid tänavu 1. veebruaril, eeldas rahandusministeerium varasemate aastate kogemusele tuginedes, et alkoholitootjad ja -müüjad soetavad määrade tõusu eel madalama aktsiisimääraga alkoholi varusid ja tasuvad soetatud varudelt aktsiisi, et varusid müüa pärast aktsiisitõusu,“ selgitas Ott Heinapuu rahandusministeeriumi kommunikatsiooniosakonnast.

„Kuna detsembris varumist ei toimunud, nagu meie prognoos eeldas, oli jaanuari varumine eeldatavalt oodatust suurem. Selle võrra võib olla alkoholiaktsiisi tulu tänavu suurem, kui 2018. aasta riigieelarves on oodatud,“ ütles ta. „Tootjate ja müüjate varumise peamine põhjus on aktsiisitõusudest tulenev hinnakasv ning alkoholi tootmise ning müügiga tegelevate ettevõtete soov säilitada paindlik hinnakujundus ning maksimeerida kasumeid.“

Möödunud aastal laekus alkoholiaktsiisi oodatust vähem 19,8% ehk 55 miljonit eurot. Suurima osa erinevusest eelarves prognoosituga – 32 miljonit eurot – moodustas aktsiisitõusu eel madalama aktsiisimääraga varutud koguste mõju.

Sellest 28 miljonit eurot laekus 2016. ja 2018. aastal ning ei jäänud riigil saamata. Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Kadri Klaos tõdes veebruari alguse teates, et mullu oli alkoholi deklareeritud koguste languse taga hinnatõusust tulenev tarbimise langus ning Läti-suunalise piirikaubanduse suurenemine.