Mari-Liis Jakobson: igavese liidriküsimuse kolm lahendusteed ({{commentsTotal}})

Eesti poliitikat kipub vaevama üks igavene küsimus: liidriküsimus. Iseäranis on see teravnenud viimastel aastatel, kui paljude erakondade ladvikus on toimumas põlvkonnavahetus. Liidrikriisist on räägitud nii Pevkuri kui Rõivase, Tsahkna ja Seederi, Mikseri ja Ossinovski ametisoleku kontekstis, Keskerakonnast rääkimata.

Ei teagi, kas asi on meie tajus või asja sisus – on selle taga ülikõrged nõudmised, mida Eesti kriitiline arutluskultuur eeldab, või tõepoolest tipp-poliitikasse jõudvate liidritalentide vähesus.

Uue vindi keerasid liidriteemale peale Eesti Päevalehe tellitud ja teisipäeval avaldatud arvamusküsitluse tulemused, millest selgus, et kui Jüri Ratast peab järgmise peaministrina sobivaks iga neljas vastaja ja Kaja Kallast iga viies, siis Jevgeni Ossinovski ja Helir-Valdor Seeder on peaministrikandidaatidena pea nähtamatud (toetus vastavalt 4 ja 2 protsenti). Isegi sotside ja IRL-i toetajad ei näinud oma erakonna esimeest tulevase peaministrina!

Muidugi, väiksematel erakondadel ongi peaministriparteiks saamine keeruline ja tõenäoliselt oleks paljud sotside ja IRL-i valijad täitsa rahul, kui nende erakond kuuluks kas Keskerakonna või Reformierakonna juhitavasse koalitsiooni, ent vaadates ka mõlema erakonna madalat üldreitingut, võib öelda, et sotsidel ja IRL-il on vesi ahjus küll.

Politoloogid on täheldanud sellist nähtust nagu liidriefekt – teatud juhtudel võib populaarne juhtfiguur kanda oma populaarsust üle tervele erakonnale. Sellele on lihtne kinnitust leida näiteks Ameerika Ühendriikidest. Nii Barack Obama poolt 2008. aastal kui ka Bill Clintoni poolt 1992. aastal ei hääletanud üksnes veendunud demokraadid, vaid ka inimesed, kes end muidu vabariiklasteks peavad. Ent liidriefekti illustreerib suurepäraselt ka näiteks Edgar Savisaar Eestis, kelle nimi ja nägu aitasid omal ajal Keskerakonna suureks teha.

Ent kui meediakajastust jälgida, tundub, justkui võiks Ossinovski ja Seederi puhul tegu olla suisa negatiivse liidriefektiga. Et seda selgemalt lahti mõtestada, tuleks aga vaadata lähemalt, mis on need tingimused, mis liidriefekti tekkele kaasa aitavad.

Esimene komponent on mõistagi liider ise. Heal liidril on tugev poliitiline vaist, ta mõjub tugeva ja sihikindlana, paistab aus ja selgete väärtustega, on oma seisukohtades järjekindel, ning on kindlasti ka heade kommunikatiivsete oskustega.

Paistab, et kolme iseloomuomadusega – aususe, sihikindluse ja järjekindlusega – pole probleeme ei Ossinovskil ega Seederil. Ossinovski puhul tundub lausa, et ta on nende kolme vooruse nimel teinud kompromisse kahe teise omaduse – poliitilise vaistu ja kommunikatiivsete oskuste – arvelt. Ossinovski alkoholipoliitikast on saanud midagi ristisõja laadset, kus valitud taktika tõttu on nüüd raske teha kompromisse, ning tema valitud suuna toetajad paistavad üldse kadunud olevat. Ning meedia antavat turmtuld vaadates võib viidata ka vajakajäämistele kommunikatiivsete oskuste vallas. Seeder on poliitilise taktika mõttes ehk rohkemgi välistest teguritest kui isiklikest valikutest tulenevalt sundviskes, ent kommunikatsioon – et mitte öelda selle puudumine – ei aita samuti asjale eriti kaasa.

Teine oluline komponent on meeskond. Ideaalseid inimesi pole olemas ning hea liider suudab oma isiklikke puudujääke kompenseerida hea meeskonnaga. Praegu tundub aga, et kuigi mõlemal on kindlasti olemas ka omad taustajõud, jääb neist väheks vähemasti eduka poliitilise ja kommunikatiivse strateegia rakendamisel. Jah, Jevgeni Ossinovski ehk naeratab nüüd tõesti tsipake rohkem, nagu Marju Lauristin on soovitanud, kuid üldpilti see ei päästa. Üldpilt on ikka ministritöösse ja ennekõike alkoholipoliitikasse uppunud minister, kellel erakonna üldise ideelise juhtimise ja laiema pildil hoidmisega pole eriti palju aega tegeleda. Ja Seedrilegi võiks keegi öelda, et aeg-ajalt oleks erakonna tervise huvides mõistlik tagatubadest päikesevalguse kätte astuda ning meenutada, milleks IRL-i Eesti erakonnamaastikule vaja on.

Kolmas komponent on meediakajastus. Uuringudki on näidanud, et liidriefekti sünniks on kriitiliselt oluline ka see, kuidas paistab erakonnajuht läbi ajakirjanduse prisma. Kõige ohtlikum on mõistagi see, kui sinust üldse ei räägita ning selles võib ka näha üht Seederi madala toetuse põhjust. Ossinovski probleem on negatiivne meediakajastus, mis mõnede uuringute kohaselt samuti toetust liidrile võib nõrgendada. Ning kõige suurem abi on loomulikult sellest, kui erakonnajuht saab kajastust ennekõike positiivsete teemadega seoses. Meedia võib kaasa aidata lausa n-ö mesinädalate efekti väljakujunemisele, mis praegu on abiks ehk ka Kaja Kallasele, kes argise erakonnajuhtimise ja kohalike nääkluste eest hetkel veel ei vastuta.

Viimaks aga üks lohutav noot ka. Aeg ei paranda küll kõiki haavu, kuid võib siin sotsidele ja IRL-ile omal moel abiks olla siiski. Valimisteni on jäänud veel 366 päeva. Veel on võimalik tulla välja ministrikabinetist ja fraktsiooniruumist ning näidata, mille eest seisab erakond ning liider selle eesotsas. Veel on võimalik koondada kokku meeskond, kes seda teha saab aidata. Ja Ossinovskile on ehk lohutuseks seegi, et uuringute põhjal negatiivse meediakajastuse mõju valimiste lähenedes nõrgeneb. Küll aga suureneb positiivse meediakajastuse mõju. Nii et härrased, Kaja Kallast on põhjust karta küll.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: