14. märts on emakeelepäev ning sel puhul kirjutas Vikerraadio e-etteütlust 6377 inimest. Nendest 6340 tegid e-etteütluses ka vigu. Krista Kerge lohutas neid, öeldes, et eesti keele reeglid ei ole ideaalsed.

"Haritud inimene õigel hetkel ei kirjuta ju etteütlust, vaid asjalikku teksti ja kontrollib ennast õigekeelsusallikatest. Kellelgi ei ole need tuhanded detailid peas," sõnas ta "Aktuaalses kaameras".

Eesti keelel läheb Kerge sõnul praegu hästi. Ta loodab, et see nii ka jääb.

"Ma arvan, et meie keel on nii hea, kui targad on meie inimesed. Hetkel ei ole sellel keelel tarku inimesi puudu. Ma loodan, et see nii jääb. Ma loodan, et liiga suur protsent noori ei õpi lähiajal piiri taga, sest tagasi tulles on väga raske seda oskuskeelt vahendada. Väga tähtis on ka, et kogu oskusteave oleks eesti keeles kaetud, sest see hoiab hariduse moodsana. Ja veel on väga oluline, et piisavalt panustaksime keeletehnoloogiasse," rääkis Kerge.

Ta selgitas, et keeletehnoloogia tähendab erinevate arvutiandmebaaside olemasolu, et arvuti saaks meie kõnest aru ja suudaks ka meie kõnet üles kirjutada või meie kirjutatut ette lugeda.

"See on justkui kirjakeele püsimise võti teoreetikute arvates," lisas ta.

Vastates küsimusele, kas oht on ka näiteks see, et igapäevane kõnekeel jõuab liiga lihtsalt kirjakeelde. Kerge sõnul on keel alati muutumises ja see käib põlvkonniti.

"Ma arvan, et see on alati korraga ühe põlvkonna jaoks keelekasutusvaldkonna piiride muutumine. Küllap need noored kasvavad kõik ühel ajal haritud inimesteks, kellel see keel on hetkel võib-olla liiga vaba, ja siis sellest vabadusest tuleb paras määr sinna kirjakeelde. Seda muutumist on alati, teda soodustatakse või tõrjutakse ja juba kooli lõpus kirjandit kirjutav inimene teeb väga selgelt vahet, mis käib kus," selgitas professor.