2017. aasta algusest jõustunud regulatsiooniga võimaldas välismaalaste seadus anda elamisluba nendele välismaalastele, kes on teinud vähemalt miljoni euro suuruse otseinvesteeringu Eesti äriregistrisse kantud äriühingusse, mis investeerib peamiselt Eesti majandusse, või investeeringu investeerimisfondi, mis investeerib peamiselt Eesti äriregistrisse kantud äriühingutesse.

Suurinvestorite elamisloa eriliik kehtestati eesmärgiga meelitada Eestisse välisinvesteeringuid ning avaldada seeläbi positiivset mõju majandusele.

Kuigi uue regulatsiooniga on juba välisinvestoreid Eestisse saabunud, on taotluste ning väljastatud elamislubade arv suurinvestoritele siseministeeriumi hinnangul üsna tagasihoidlik: 2017. aastal esitati kolm taotlust suurinvestori elamisloaks ning kõik taotlused said ka positiivse vastuse.

Põhjus vähese huvi vastu seisneb tõenäoliselt selles, et Eestis kehtestatud regulatsioon seab võrreldes teiste liikmesriikidega oluliselt kõrgemad investeeringu nõuded.

Ka mitmed teised Euroopa Liidu liikmesriigid on kehtestanud eraldi elamisloa nendele kolmanda riigi kodanikele, kes on on panustanud selle riigi majandusse.

Kuigi Prantsusmaal ja Suurbritannias on investeeritava summa ulatus kõrgem kui miljon, on valdavas osas liikmesriikide puhul elamisloa saamiseks nõutav investeeringu määr oluliselt madalam.

Näiteks Bulgaaria puhul on investeeringu nõudeks üks miljon bulgaaria leevi (ca 511 291 eurot), Kreekas 250 000 eurot, Saksamaal 250 000 eurot ja Lätis 64 600 eurot.

Eelneva tõttu ei ole suurinvestori regulatsioon Eesti olulisel määral välisinvesteeringuid juurde toonud ning siseministeerium kavatseb peagi välja töötada välismaalaste seaduse muutmise eelnõu, et ka seaduse ülejäänud kitsaskohad kõrvaldada.