Riigimajade rajamine sai valitsuselt rohelise tule
Valitsus otsustas oma tänasel väljasõiduistungil Võrru anda riigimajade reformile rohelise tule. Nelja aasta pärast peaks kõigis maakondades olema riigiteenused ühes-kahes majas tsentraalselt kättesaadavad. Reformi rahastamine nõuab eelarvest umbes 20 miljonit eurot nelja aasta peale.
Riigihalduse minister Jaak Aab (KE) ütles ERR-ile, et valitsus on otsuse riigimajade rajamisest põhimõtteliselt heaks kiitnud. Edasine sõltub juba riigieelarve strateegiaaruteludest, et saada reformile rahastus, sest praeguse rahastuse tempoga jätkates võtaks protsess aega veel 20 aastat, ent eesmärk on reform ellu viia nelja aastaga, 2022. aastaks.
"Nelja aasta jooksul oleks kõigis maakonnakeskustes riigimajad olemas," sõnastas Aab. "Nelja aasta peale kokku vajaks see umbes 20 miljonit eurot, aga oleme arvestanud, et kümne aasta perspektiivis hoiaks see vähemalt sama palju ka kokku."
Aab tõdes, et üle Eesti on palju riigile kuuluvat kinnisvara, mida riik enam ei vaja ja mis on kohati üsna viletsas seisukorras.
"Tegime ettepanekud, et vaatame kõigepealt otsa majadele, mis on kõige paremas seisus. Enne teeme nad väikese remondiga paremaks, kujundame töötingimused paremaks ja koondame riigiasutused neisse majadesse. Üldjuhul tuleb kaks riigimaja igas maakonnas," tutvustas riigihalduse minister edasist plaani.
Kaks riigimaja igasse maakonda
Ühte riigimajja koondatakse üldjuhul riiklikud tervise- ja sotsiaalteenused ehk sotsiaalkindlustusameti, terviseameti, tööinspektsiooni ja kohati ka töötukassa osakonnad.
Teise riigimajja koondatakse keskkonna- ja maaeluministeeriumide allasutuste maakondlikud osakonnad, nagu maa-amet, keskkonnaamet jms.
Maakondade kaupa esineb ka erisusi. Näiteks esimesena saab valmis Rapla riigimaja, mis on osalt juba töös. Raplasse teist eraldi riigimaja ei tulegi.
"Kõik asutused-ametid, mis Raplas on, kolivad sinna kokku, välja arvatud politse- ja piirivalveamet. Sinna tuleb üks riigimaja, kus on ka keskkonna- ja maaeluministeeriumide allasutused," ütles Aab.
Rapla rigiimaja valmib lõplikult järgmise aasta esimesel poolel. "Asutused kolivad varem sisse, aga töö käigus tuleb teha veel väikesed rekonstruktsioonid, näiteks ventilatsioonid jne," lisas minister.
Ka maanteeameti ning politsei- ja piirivalveametiga tuleb erisusi, kõik neist riigimajadesse ei koondu.
"Kõik saab palju selgem ja arusaadavam inimesele, kui ta tahab riigiteenust saada," sõnastas Aab soovitud tulemuse.
Riigipalgaliste töökohtade reform jätkub
Aab rõhutas, et riigimajade rajamine ei tähenda riigipalgaliste töökohtade pealinnast väljaviimisega lõpetamist ning selle plaaniga arvestatakse ka riigimajade rajamisel.
"Vähemalt ühe riigimaja juures on edaspidi ka kaugtöökohad, mida eri asutused saavad kasutada. Teeme multifunktsionaalsed töökohad kuni võimaluseni pidada seal videokonverentse. Seda saavad kasutada kõigi ministeeriumide ametnikud kas siis ajutiselt või siis nad elavadki seal ja teevad sealt kaugtööd," tutvustas Aab. "See on kasvav tendents, mida ka ministeeriumid ise küsivad ning see on seotud ka asutuste väljaviimisega. Riigipalgaliste töökohtadega lähme edasi."
Aab usub, et reform jätkub tõrgeteta ka pärast järgmise aasta märtsis toimuvaid parlamendivalimisi ning võimalik valitsusevahetus reformi ei nurja.
"See on erakondadeülene reform tegelikult. See on väga tähtis ka riigireformi seisukohast. Riigil on palju kinnisvara üle Eesti laiali, mida me peame üleval täiesti ilmaasjata, neid pole riigile enam vaja," põhjendas minister.
Aabi sõnul kaaluvad nad ka kohalike omavalitsuste taotlusi riigi tühjalt seisvate hoonete kasutuselevõtuks. Nii näiteks anti Kuressaares maavalitsuse käsutuses olnud hoone kohalikule vallvalitsusele. Kui mõni omavalitsus veel vajaduse ära põhjendab, on valitsus valmis kaaluma hoone eraldamist nende kasutusse.
Toimetaja: Merilin Pärli