Aasta alguses valminud kontseptsioonis tõi rahandusministeerium välja, et kõigi maakonnakeskustes asuvate praegu riigile kuuluvate büroohoonete kaasajastamine nõuaks kokku 40 miljonit eurot. Ühistesse riigimajadesse kolimne aitaks aga optimeerida kinnisvara kasutust ja muuta teenuse inimestele mugavamaks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Selle asja nimi on riigimaja, kus pakutakse teenuseid ja kus on erinevad riigiasutused. Mis on oluline, et ka riigiasutused teevad omavahel rohkem koostööd ja võib-olla lahendavad mõne küsimuse niimoodi, et kodanik ei pea ukselt uksele käima," selgitas rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna projektijuht Dmitri Moskovtsev.

Esimesena ehk 2021. aasta alguseks hakkavad tegutsema riigimajad Raplas, Valgas, Jõgeval ja Pärnus. Raplas tuleb see maavalitsuse hoonesse, kus tegutseb juba praegu näiteks tööinspektsioon ja maanteeamet. Lähiajal algab seal hoone projekteerimishange.

"Täna on hoones kabinetsüsteem. Meie soov on rajada sinna avatud kontori põhimõtetel büroopindasid, ehitada välja, projekteerida välja klienditeenindusala esimesele korrusele. Tegelikkuses hoonet laiendada ei ole plaanis, vaid me piirdume olemasoleva hoonega," rääkis Riigi Kinnisvara AS-i kinnisvara arendus- ja ehitusdirektor Mihkel Mäger.

Tema sõnul on kõige keerulisem see, et projekt tuleb koostada nii, et see vastaks paarikümne erineva ameti vajadustele.

Riigimajadesse on planeeritud ka kaugtöökohad, mida saavad broneerida ajutiselt piirkonnas viibivad ametnikud.

"Mida saavad kasutada kõik riigiasutused. Näiteks kui mina tahan Haapsalus või Põlvas töötada nädal aega, siis ma broneerin selle kaugtöökoha ja töötan riigimajas," selgitas Moskovtsev.

Kui Rapla, Valga, Jõgeva ja Pärnu kohta on konkreetsemad plaanid juba olemas, siis paljudes maakondades on veel otsused tegemata. Näiteks Haapsalus loodetakse riigimaja asukoht välja valida alles selle aasta lõpuks.

Kõik riigimajad peaksid valmis saama 2022. aasta lõpuks. Kokku läheb riigimajade rajamine maksma ligi 27 miljonit eurot.