Poliitkriisi kompromiss võib olla Šveitsi kantonite mudel, mis eeldatavasti annaks Hispaania autonoomsele Katalooniale volitusi juurde, lausus Puigdemont.

"Kas iseseisvumine on ainus valikuvariant? Ei, üldsegi mitte. On ka teisi teid ning nendest kõige efektiivsem ja ihaldusväärsem on ehk Šveitsi mudel," ütles ta.

Puigdemont tegi avalduse Genfi ülikoolis, kus osales inimõigusalasel filmifestivalil ja foorumil.

Genfis viibiv Puigdemont ütles pühapäeval päevalehes Tribune de Geneve avaldatud intervjuus, et oleks pidanud kuulutama Kataloonia iseseisvumise välja varem.

Leht küsis Puigdemontilt, kas ta oleks teinud midagi teisiti referendumi järel. Ekspresident ütles, et ta poleks oodanud iseseisvuse väljakuulutamiseks 27. oktoobrini, sest Madridiga dialoogi alustamise lootus osutus alusetuks.

"On üks asi, mida oleksin teinud teisiti. Kavatsesime kuulutada iseseisvuse välja 10. oktoobril, kuid otsustasin selle edasi lükata, et jätta uks lahti dialoogile Hispaania valitsusele," ütles Puigdemont.

Tema sõnul ärgitasid teda seda tegema allikad Hispaania valitsusest.

"Seega käitusin vastutustundlikult, riskantselt isegi, sest kõik ootasid selget väljakuulutamist. Otsustasin anda võimaluse dialoogile," märkis ta.

"Kahjuks oli see lõks, sest valitsuselt ei tulnud mingit positiivset reaktsiooni. Kui saaksin asja uuesti teha, siis ma poleks peatanud iseseisvusdeklaratsiooni," lausus ta.

Puigdemont ütles varem sel nädalal Šveitsi rahvusringhäälingule antud usutluses, et suurem osa katalaane võib aktsepteerida Hispaania keskvalitsusega suhet, mis põhineks Šveitsi-laadses föderaalsüsteemil. See on samm eemale separatistide püüdlustest täielikult iseseisvuda.

Puigdemont kordas sama mõtet pühapäeval avaldatud usutluses. Ta pidas vajalikuks lisada, et ei reisinud Genfi, et saada Šveitsi võimudelt abi kõneluste vahendamiseks Madridiga.

Ta lisas, et kõik, mida saab välismaal teha dialoogi toetamiseks on katalaanide, hispaanlaste ja kõikide eurooplaste huvides.

Puigdemont läks Belgiasse eksiili pärast seda, kui Kataloonia parlament kuulutas ühepoolselt iseseisvuse välja 27. oktoobril. Hääletusele eelnes 1. oktoobril referendum, mille Hispaania kohtud ja valitsus kuulutasid ebaseaduslikuks.