Mulle tundub, et elu on üks suur näitelava, millel me igaüks täidame mingit rolli. Mõnel juhul on need rollid ametlikud nagu näiteks peadirektor, bussijuht, aednik või meditsiiniõde. Teisel juhul võivad olla rollid lihtsalt mingis seltskonnas välja kujunenud ja nende kohta kasutatakse kujundeid nagu näiteks naljamees või eestvedaja.

Psühholoogias on mitmeid rollikäsitlusi. Üldine seisukoht on, et inimestevaheline suhtlemine on võimalik tänu rollidele. Olen igapäevaselt rollimaailma jälginud ja mõned nähtused on mulle silma hakanud. Panin nendele nähtustele nimed.

Rolliselgus tähendab, et nii asjaosalistele endile kui ka teistele on selge, mida konkreetne roll tähendab. On arusaadav, mida rolli kandja tegema peab. Kodus ja töö juures pole esmatähtis mitte see, kes mida teeb, vaid et oleks selge, kes mida teeb. Rolliselguse puudus väsitab ja tekitab tülisid.

Rolliihalus väljendub tahtmises mingit rolli saada. Vahel on see seotud mingi ametipostiga, vahel staatusega seltskonnas. Ihalejate edu ei sõltu ainult neist endist. Rolliga on nagu riigiga. See toimib vaid siis, kui ka teised tunnustavad. Kuni ihalus on adekvaatne, on see ilus. Kui ihalus pimestab või teeb sõgedaks, on see inetu.

Rollisõltuvus on seisund, kus inimene ei saa ilma oma rollita hakkama. Ta kas väärkasutab oma rolli sobimatus olukorras või ei taha üldse oma rollist välja tulla. Sellel nähtuse põhjused võivad olla seotud inimese iseloomuga või ka lihtsalt tõsiasjaga, et mingisse rolli on jäädud liiga kauaks.

Rollivoha puhul rakendab inimene ühte rolli erinevates olukordades. Põhjuseks võib olla rollisõltuvus, rigiidsus, õppimisvõimetus või mõnu muu hingehäda. Tulemuseks on aga mitteadekvaatne käitumine. Seda, kes vohab mingis rollis ja ei oska oludega arvestada, hakatakse peatselt vältima.

Rollinuhtlus on olukord, milles inimene peab täitma rolli, mis talle ei meeldi ja ei sobi. Vahel elu paneb meid tegema seda, mida me ei taha. Põhjuseks võib olla näiteks hetkevajadus, parema puudumine, soov hoida suhteid või lihtsalt ebaõnn. Mida kiiremini inimene nendest olukordadest väljub, seda parem.

Rolliväsimus tekib siis, kui roll enam ei köida. Kaob ära protsessi nautimine, kõik muutub rutiinseks, sädet ei ole enam. Ametlikuks diagnoosiks võib saada tööstress, kehvemal juhul ka läbipõlemine või isegi depressioon. Mind on vahel üllatanud, kui ootamatult või järsku võib rolliväsimus tekkida.

Rollisurve tähendab seda, et inimene peab ennast piirama ja ohjama tänu oma rollile. Kuni see tähendab enda trimmis hoidmist ja uue õppimist, inimene areneb. Kui rollisurve tähendab sisemisi konflikte, iseendaga vastuollu minekut, hakkab inimene algul väsima ja siis manduma.

Rollinauding kuulub neile, kellele meeldib see, mida nad teevad. Mulle tundub, et rollinaudingu eeldusena peab inimene teadma, kes ta on. See tähendab, et need, kes pole ennast leidnud, ei suuda  tunda rõõmu sellest, mida nad teevad. Rollinauding sünnib siis, kui olemine ja tegemine on kooskõlas.

Kogu selles rolliasjas on minu arvates oluline, et inimene jääks iseendaks. Kuni meie täidame rolli, siis on meil ka teistele midagi anda. Kui roll hakkab täitma meid, siis tuleb minna psühholoogi juurde.

Religioonipsühholoog Tõnu Lehtsaar on Tartu Ülikooli rektori kohusetäitja.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.