Endise riigipea viibimist politseis kinnitas Reutersile kohtuallikas.

Väidetavalt peeti Sarkozy kinni seetõttu, et ta polnud reageerinud varasematele kutsetele ülekuulamisele tulla.

Juba aastaid kestnud juurdlus puudutab Sarkozy 2007. aasta valimiskampaania rahastamises avastatud ebakorrapärasusi. Muuhulgas kahtlustatakse seda, et valimiskampaania jaoks saadi raha ka tollaselt Liibüa diktaatorilt Muammar Gaddafi perekonnalt.

Sarkozy advokaadiga pole meedial veel õnnestunud kontakti saada. Prantsuse seadused võimaldavad inimest ülekuulamise eesmärgil kinni pidada kuni 48 tundi.

Teise allika sõnul kuulati teisipäeval sama juurdluse raames üle ka Sarkozy lähedaseks liitlaseks olevat eksministrit Brice Hortefeux'd.

Londonis Heathrow lennujaamas peeti käesoleva aasta jaanuaris kinni ärimees Alexandre Djouhri, keda Prantsusmaa võimud sama juurdlusega seoses taga otsisid.

2011. aastal kukutatud Gaddafi režiimi liikmed väitsid juba neli aastat tagasi, et Gaddafi andis 2007. aastal kümneid miljoneid eurosid Sarkozy edukaks osutunud valimiskampaania jaoks. Sarkozyga lähedastes suhetes olnud Djouhri olevat olnud aga selle rahastusskeemi võtmeisikuks.

Paremtsentristist Sarkozy on Gaddafi-poolset rahastamist puudutavaid väiteid alati eitanud ning nimetanud neid groteskseteks.

Eriti tähelepanuväärseks muudab süüdistuse aga asjaolu, et president Sarkozy oli üks Lääne liidritest, kes kõige aktiivsemalt edendas 2011. aastal rahvusvahelist kampaaniat Gaddafi võimult kukutamiseks. Näiteks Gaddafi poeg Saif al-Islam on sellega seoses öelnud, et Sarkozy peab tagasi andma raha, mille ta omal ajal Liibüalt vastu võttis, et oma kampaaniat rahastada.

Lisaks on Prantsuse võimud tundnud varem huvi ka Sarkozy 2012. aasta valimiskampaania rahastamise asjaolude vastu.

Sarkozy oli Prantsusmaa president aastatel 2007-2012. 2017. aastal pürgis ta ka vabariiklaste presidendikandidaadiks, kuid edutult, ning erakonna kandidaadiks sai hoopis tema kunagine peaminister François Fillon, kes aga presidendivalimistel teise vooru ei jõudnud. Nii Sarkozy kui ka Fillon avaldasid enne teist vooru toetust praegusele tsentristist riigipeale Emmanuel Macronile.