Ameerika Ühendriikide poliitikat hakkavad järgmise kahe aasta jooksul iseloomustama turbulents ja määramatus, ütles endine Eesti suursaadik USA-s Jonatan Vseviov. Kui Trump ei saa sisepoliitikat kongressi kaotuse tõttu ellu viia, hakkab ta tõenäoliselt veelgi enam välispoliitikale keskenduma. Kuid kongress saab teda takistada.

"See tähendab meile seda, et lõpuks Ameerika Ühendriikide välistegevus on raskemini ennustatav ja selles välistegevuses võib olla vähem stabiilsust kui seni. See kinnitab minu varasemat mõtet: kui Euroopa tahab Euroopa asju ajada, siis ta peab ajama neid ise, lootmata sellele, et keegi teine meie eest meie asjad ära ajab. Mulle tundub, et see on täna pärast neid valimistulemusi veel selgem, kui oli eile õhtul," nentis Vseviov.

Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Igor Gretski näeb aga demokraatide võidukäigus midagi ka Euroopale positiivset. Vabariiklased peavad Gretski sõnul endale otsa vaatama ja tegema järeldusi nii oma sise- kui ka välispoliitilistest otsustest. Suuri muutusi aga oodata pole.

"Ma pole kindel, kas Trump oleks valmis ümber vaatama oma tollimaksude poliitikat, mis tal Euroopaga on. Kuid arvestades, et sõda Iraanis on Ameerika Ühendriikides ebapopulaarne, hakkavad suure tõenäosusega senatis toimuma kuulamised, kus seatakse kahtluse alla, kas USA välispoliitika Lähis-Idas ja mõnes teises piirkonnas oli õige," arutles Gretski.

Teisalt näitas Ameerika valija Vseviovi hinnangul, et kokkulepetest Venemaaga ei ole nad huvitatud. Küsimus on, mil määral hakkab kongress välispoliitikat suunama.

"Üks asju, mida tasub jälgida, on konkreetne sanktsioonipoliitika, Venemaa poliitika, need hiljutised administratsiooni otsused lubada Vene energiat maailmaturule või ka need kõnelused, mis toimuvad Venemaaga kuluaaris Euroopa julgeoleku küsimuste üle. Kongressil on kindlasti huvi oma sõna sekka öelda, kas siis läbi juurdluste või mingisuguste seadusandlike initsiatiivide ja aktide. Ka sanktsioone on võimalik Ameerikas kehtestada seadustega. Kuigi omakorda tuleb arvestada, et presidendil on vetoõigus," selgitas Vseviov.

Politoloog Karmo Tüür usubki, et Trump võib kongressi blokeerida ja koostööd otsima hakata hoopis väljaspoolt ehk Venemaalt ja Hiinast.

"Ta võib hakata tegema Venemaa poolele rohkem järeleandmisi, et saavutada parema dialoogi illusiooni ja näidata kodupublikule, et tema lahendab probleeme," märkis Tüür.

"Välispoliitika osas on huvitav paradoks. Ühest küljest jah, presidendil on välispoliitikas aga ka kaitsepoliitikas, sealhulgas sõdade pidamises ulatuslikud volitused. Tihti juhtub nõnda, et kui president ei saa enam sisepoliitikat kongressi kaotuse tõttu ellu viia, hakkab ta välispoliitikas veel aktiivsemalt toimetama," sõnas VSeviov.

Vseviov ennustas, et järgmised kaks aastat tulevad parajalt turbulentsed ja määramatud ka Ameerika välispoliitika jaoks, kus presidendi initsiatiividele on võimalik kongressil takistusi teha.

"Meenutame kasvõi George W. Bushi viimaseid kahte aastat ja toona väga ebapopulaarset Iraagi sõda ning seda, mil määral oli kongress võimeline presidendi tegevusele kaikaid kodarasse loopima. See uus kongress, mis täna öösel valiti, astub ametisse uue aasta alguses ja umbes sellel ajal algavad järgmiste presidendivalimiste eel-eelkampaaniad. Seega õnneks või kahjuks iga sammu, mis Ameerika poliitikas astutakse, raamib ka algava valimiskampaania vari. Kõiki samme mõeldakse läbi ka sisepoliitilistest kaalutlustest lähtuvalt," lisas Vseviov.