Läti seim kiitis lõplikult heaks ülemineku lätikeelsele haridusele
Läti parlament kiitis neljapäeval viimasel ehk kolmandal lugemisel heaks haridus- ja üldharidusseaduse muudatused, mis näevad ette järk-järgulist üleminekut lätikeelsele keskharidusele alates 2019. aasta 1. septembrist.
Muudatused kiideti 100-kohalises seimis heaks 58 poolt- ja 13 vastuhäälega.
Haridusminister Kārlis Šadurskis ütles, et reformiga edasiliikumine võttis aega 14 aastat, kuid parem hilja kui mitte kunagi. "Riigikeelne haridus on meie tee saada pikas perspektiivis enesekindlaks rahvaks," sõnas ta.
Haridusministri sõnul tuleb luua tingimused rahvusvähemuste kiireks lõimimiseks, sest kahe kogukonnaga riik takistab demokraatiat, rahva heaolu ja kasvu. "Liialdatud sallivus ja empaatia on kujutanud Läti riigile riske ja meie ülesanne on neid riske vältida," lausus Šadurskis.
Üleminek ainult lätikeelsele õppele lõpeb 2021./2022. õppeaastal.
Juba eelmisel aastal otsustati, et abiturientide riigieksamid toimuvad juba sel aastal ainult läti keeles.
2019./20. õppeaastal viiakse uus kord sisse lasteaedades. 1.-6. klassis jõustub kakskeelne mudel, kus vähemalt 50 protsenti õppeainetest õpetatakse läti keeles. 7.-9. klassis tuleb läti keeles õpetada 80 protsenti ainetest ning 9. klassi lõpueksamid toimuvad vaid läti keeles.
Alates 2020./2021. õppeaastast õpetatakse 10. ja 11. klassis kõiki üldaineid ainult läti keeles, rahvusvähemused õpivad emakeelt, kirjandust ja kultuuri emakeeles.
Alates 2021./2022- õppeaastast õpetatakse 10.-12. klassis kõiki aineid peale rahvusvähemuse kultuuri ja keelega seotud ainete ainult läti keeles.
Haridusreformi ettepaneku tegi 2017. aastal haridus- ja teadusminister Kārlis Šadurskis, millega kaasnes pahameeletorm Läti venekeelsete elanike seas.
Parlament alustas arutelu muudatuste üle jaanuari alguses. Hoolimata ettepanekutest korrigeerida kavandatavaid muudatusi või need suisa tühistada, kiitis parlament reformi heaks sisuliselt samal kujul, mis varem valitsus.
Toimetaja: Aleksander Krjukov
Allikas: BNS