"Välisilm": lätikeelse hariduse vastaste hääl hetkel väga tugevalt ei kõla ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Läti koolides suureneb kolme aasta jooksul järk-järgult riigikeelse õppe osa, gümnaasiumid on peagi vaid lätikeelsed. Kui alles kuus aastat tagasi toimus Lätis referendum vene keelele riigikeele staatuse andmise kohta, siis praegu lätikeelse õppe vastaste hääl nii vali ei tundu.

Tatjana Ždanoka on siiski andnud lubaduse, et kui Vene Liit Lätis pääseb sügisestel valimistel seimi, vaatab parlament vähemusrahvaste koolireformi otsuse ümber, vahendas "Välisilm".

"Käed eemale vene koolidest!" ja "Vene keel - võidu keel!" - selliste loosungite all on Vene Liit Lätis korraldanud Riias mitu meeleavaldust. Tavaliselt on neis osalenud mõni tuhat inimest, peamiselt vanemaealised, kel otsest sidet kooliga ega ka täpset ülevaadet reformi sisust ja eesmärkidest pole. Kooliõpilasi ja pedagooge pole miitinguil eriti märgata.

Reformile on poliitiline, mitte sisuline vastuseis, ütles ERR-ile Läti haridusminister Karlis Šadurskis.

Venemaa meedia jätab mulje, justkui viidaks kõik Läti koolid kohe täielikule lätikeelsele õppele üle. Tegelikult saab sõna "täielik" kasutada vaid gümnaasiumide puhul, kuni 6. klassini saab riigikeelse õppe osakaal olema pool ja 7.-9. klassis 80 protsenti kogu õppekavast. Kirjanduse ja kultuuri õpe jääb kõikjal emakeelseks, praegusega võrreldes ei muutu midagi ka lasteaedades.

Lõpphääletus seimis näitas, et lätikeelse õppe suurendamise vastu on vaid Riia linnapea Nils Ušakovsi juhitav Koosmeele Keskus, koalitsioonierakondi toetas neil hääletustel ka enamus ülejäänud opositsioonist.

Haridusreform on üks olulistest muudatustest, mida on Maris Kućisnkise juhitav valitsus suutnud Lätis vastu võtta.

Asi pole ainult keeles. Lätis muutub kolme aasta jooksul põhjalikult kogu õppekava ja lapsed hakkavad minema tarkust taga nõudma juba kuueaastaselt.

Samas on lätikeelse õppe suurendamine ajendanud Venemaa riigiduumat ähvardama Lätit sanktsioonidega ja Läti välisministrit omakorda selgitama, et tegu on siiski Läti siseasjaga. Teisalt pole Lätis etnilised vene parteid viimasel ajal eriti ilma teinud, kui muidugi pidada Koosmeele Keskust mitte vene parteiks, vaid sotsiaaldemokraatideks.

Venekeelse koolihariduse säilimise loosung annab aga Tatjana Ždanokale ja Vene Liidule Lätis vähemalt teema, millega valimiste eel tegelda. Iseasi, kas see just oktoobris viie protsendi künnist ületada aitab.

Sest koolid ise on teatanud, et neil erilisi probleeme lätikeelse õppe suurendamisega pole. Haridusministeeriumgi saab väga hästi aru, et osa pedagooge vajab ise keeleõpet ja uue metoodika omandamise koolitust, kuid kolm aastat on veel aega seda kõike teha.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: