Riik renoveerib kuus tuletorni
Eesti tuletornid vajavad uuendamist, vastasel juhul muutuvad kaks kolmandikku meie püsinavigatsiooni märkidest kümne aasta pärast kasutuskõlbmatuks. Riik eraldas tuletornide renoveerimiseks poolteist miljonit eurot ja tänavu alustatakse rekordarvu - kuue tuletorni remonti.
Riik eraldab igal aastal tuletornide remondiks 300 000 - 400 000 eurot. See summa on neli korda väiksem kui tuletornide ja püsimärkide renoveerimiseks vaja oleks.
"Kui me jätkame suurusjärgus 300 000 - 400 000, siis kümne aasta pärast on kaks kolmandikku meie püsinavigatsiooni märkidest sellises seisus, et nad ei kõlba enam kasutada," ütles veeteede ameti peadirektori asetäitja Taivo Kivimäe.
Eelmisel aastal eraldas riik poolteist miljonit eurot ja tänavu saab alustada kuue tuletorni remonti.
Kihnu tuletorn on esimene, mida remonditakse täies ulatuses Eesti taasiseseisvumise järel.
Tuletorne remondivad ka kohalikud kogukonnad. Seni on avatud kaheksa tuletorni. Juunis peaks avanema näiteks Sõrve torn, kus praegu töödeks valmistutakse. Kuid näiteid kohalike tõhususest on veel.
"Väga hea kogukond on Keri saarel. Keri saare tuletorn on väga halvas korras, aga tema renoveerimine läheb maksma rohkem kui pool miljonit eurot. Navigatsiooniliselt tähtsuselt on ta jäänud neist nimekirjadest välja. Aga isikud, kes teevad korda tuletorne, on Virtsus, seesama Keri, Suurupil," ütles Kivimäe veel.
Kohalike maaomanikega tuleb aga arvestada, kui nad ei luba majaka ees puid langetada. Siis tuleb meremärk uude kohta ehitada.
"Praegu on sellel aastal kohe näide olemas. Saaremaal Kaavi tulepaak - mis hakatakse ehitama mere äärde - tuuakse suure metsa seest välja," tõi Kivimäe näite.
Praegu on Kihnu tuletorni juures madalal kinni kaubalaev, mis vedas Pärnust haava paberipuud Soome.
Toimetaja: Aleksander Krjukov